Liitumine Euroopa Liiduga mingit massilist läände tööleminekut, nagu algul kardeti, siiski kaasa pole toonud. Ei Eestist ega teistest uutest liikmesriikidest.
Alates Eesti liitumisest ehk kahe viimase aasta jooksul on EL-i riikidesse tööle läinud 10 000-11 000 eestlast, ütles sotsiaalminister Jaak Aab esmaspäeval ajakirjanikele. Tema sõnul eelistavad eestlased välismaal töötada lühiajaliselt ning seetõttu pole teada, kui paljud neist on juba kodus tagasi või kui paljud läinud teist korda.
Samas võib see arv siiski olla oluliselt suurem, kuna väga paljud ei jäta oma välismaal töötamisest kuhugi mingit infot.
Kohalikul tööturule on välismaale töölesiirdujad mõjunud positiivselt. Minister Aabi sõnul on tööjõu vaba liikumine vähendanud Eestis oluliselt tööpuudust. “Teatud sektoris on Eestis tööjõupuudus. Võib öelda, et see vaba liikumine on aidanud tuua Eestis turule neid inimesi, kes on olnud turult kaua eemal,” leiab Aab.
Ta lisas, et kuigi Eesti peab tegema pingutusi tööjõupuuduse vähendamiseks, et mitte takistada majanduse arengut, pooldab Eesti igal juhul tööjõu vaba liikumist.
Reeglina ollakse läänes eestlastest tööjõuga rahul. Eile kinnitas seda ka Rootsi tööminister, kelle sõnul pole probleeme ühegi uue liikmesriigiga.
Ühe Rootsis ehitusel töötava Jõgeva mehe väitel hinnatakse seal eestlaste oskusi veidi kõrgemalt. Näiteks kui nemad pidid saama seal tunnis kätte kesmiselt 80 Rootsi krooni (umbes 130 Eesti krooni), siis lätlased 70 ja poolakad 60.
Inimeste võimalus välismaale tööle minna peaks kohalikud ettevõtjad rohkem mõtlema panema. Need ajad, mil tööjõudu või suhtuda röövkapitalistlikul põhimõttel “maksan nii vähe kui võimalik, kuhu tal ikka minna”, on jäädavalt möödas. See kehtib mitte ainult välismaale töölesiirdujate puhul, vaid ka siseriiklikult.
