Eesti kodanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu näitab Emori uuringu kohaselt taas tõusutrendi. Veebruaris jõudis see 68 protsendi tasemele.
Jaanuaris toetas Eesti kuulumist Euroopa Liitu 62 protsenti kodanikest ning detsembris oli vastav näitaja 60 protsenti. Kõige kõrgem toetus Euroopa Liidu liikmeksolekule oli aastate lõikes 2004. aasta oktoobris, mil toetusprotsent küündis 72ni.
Piltlikult on elanike toetusprotsent Euroopa Liidule nagu termomeetri näit, mille põhjal saab teha olulisi järeldusi riigi tervise kohta. Kas kõige laiemas mõõtmes on rahvas oma elujärje ja arenguteega rahul või mitte. Kuid selliste üldistustega on samas oht üle pingutada. Milline see sobiv protsent või temperatuur on, ei tea täpselt keegi.
Liiga madal on halb, ent ka liiga kõrge tekitaks kõhklusi. Kui Eestis hakkaks Euroopa Liidu toetusprotsent lähenema keemistemperatuurile, oleks tegu kas diktatuuririigi või arengumaaga, mitte demokraatliku ühiskonnaga.
Kõige enam on viimase küsitluse põhjal toetus Euroopa Liidule kasvanud 35-50-aastaste ning madalama sissetulekuga inimeste (kuni 2000 krooni kuus pereliikme kohta) hulgas. Kuna tavaliselt on just neis rühmades toetus olnud kõige ebastabiilsem, on see positiivne märk, ent võib paradoksina viidata ka soovile näiteks välismaale tasuvamale tööle minna.
Emor uuris ka elanikkonna suhtumist Euroopa Liidu laienemisse. Küsitluse kohaselt toetab liidu edasist laienemist 46 protsenti kogu 15-74-aastasest elanikkonnast ning vastu oli 31%. Ning 23% vastajaist ei osanud oma seisukohta öelda.
Loomulikult kajastuvad kaudselt ka sisepoliitilised tõusud ja mõõnad meie suhtumistes Euroopa Liitu. Nagu skandaalid ja suurvõidudki, kuna mõjutavad rahva meeleolu. Kui tuju hea, ollakse poolt, kui tuju sant ja raha otsas, siis antakse vihaga vastuhääl.
