Tänane Vooremaa näeb välja nagu väike kohalik spordileht. Rahu, rahu, tihti just nii ei juhtu, ent seekord on igatahes põhjust. Nädalavahetuse kõige kargemad ja kosutavamad hetked olid siinmail seotud just talispordiga.
Laupäeval tähistatud Jõgeva jäähoki 60. aastapäev tõi kokku hulganisti endiseid ja praeguseid mängijaid ning kaasaelajaid, kellel nii mõndagi värvikat meenutada. Olid ajad, mil jäähoki oli Jõgeva identiteedi lahutamatu osa ning enamik poisse sai hokiväljakul mehise karastuse, mis aitas hiljem ka argielus edasi liikuda.
Eks ole omamoodi traditsiooni jätk ka Jõgeva Tähe saalihoki meeskonna edulugu, ning neilgi oli taas võidukas nädalavahetus.
Adaveres toimunud Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises pakkusid samamoodi ehedalt emotsionaalseid hetki. Ka sinna oli olid lisaks võistlejatele tee leidnud mitmed omaaegsed Eesti parimad kiiruisutajad, kes ala taassünni üle rõõmu tundsid. Adaveres jäi kõlama mõte, et kiiruisutamine on Eestis tuhast tõusnud, treenerid olid poistega rahul. Mida uisutamine rahvaspordina pakub, tasub mõnel kenal talveõhtul ise Adaverre vaatama minna.
Kuremaa terviseradadel toimunud maakonna meistrivõistlused ja Vooremaa suusaõit tõid samuti mullusest rohkem osavõtjaid, kellest nii mõnigi lisas pärast suusaradade nautimisele ujulas mõnulemise.
Talispordi populaarsuse tõus näitab sedagi, et rahvas on veidi jõukamaks muutunud, taas jõutakse endale uisu- ja suusavarustust osta ning leitakse töörügamise kõrvalt rohkem aega.
Aga ega asi ainult talispordiga piirdu. Rõõmu tõid taas meie maakonna noored kergejõustiklased, kes Eesti sisemeistrivõistlustelt medaleid noppides kinnitasid Laiuse kui ühe Eesti teivashüppekantsi mainet.
Võib täie kindlusega öelda – taas on talisport tõusnud Jõgevamaa üheks oluliseks sümboliks. Selliseks selgelt plussmärgiga sümboliks. 11. märtsil Peipsi järve jääl toimuv I Kalevipoja uisumaraton on taas üks uus samm sellel teel, tulge aga kohale!