Oleme aastaringiga niikaugel, et elu jääb taas tubasemaks. Viimaste nädalate vihma- ja rahesabin tuletab meelde, et aeg on naised tuppa ja naerid koopasse koguda ? kaugel see mihklipäevgi enam. Kured annavad jõhvikasoos uitajale pisut kaeblikul toonil teada, et neilgi peagi minek. Kas just Egiptimaale, aga siiski pisut soojemasse kanti. Ei tahaks küll, aga tuleb mõneks ajaks minna. Homme algab kalendrisügis.
Ikka kipume ilma kiruma, kasvõi jutujätkuks ja suusoojaks. Mõnede arvates tuli sel aastal sügisilm ülekohtuselt vara ja suvigi olla justkui kehvapoolne olnud… Seda meelt ei ole aga põllumehed, kes viljasaagiga rahul on ja kartulimugulaid silmateski heakskiitvalt noogutavad. Tegelikult oli lõppema hakkav üks kena ja korralik Eestimaa suvi. Polnud just põrgupalavust, aga polnud ka ränki külmaöid ega nädalaid kestvat laussadu. Harju keskmine, nagu öeldakse.
Suvi on möödas, aga kas see lõpp just nukker on, ei ole ilmataadi korraldada-otsustada. Kui muidu meel rõõmus, ei suuda sahmakas vihma ega kindaid meelde tuletav hallahommikki seda rikkuda. Sest vihma on vaja ja lund on vaja, mis külmetava maa kinni kataks. Ka külma on vaja, et loodus järgmiseks kevadeks-suveks välja puhata saaks.
Meie laiuskraadil ei ole tõepoolest võimalik aasta ringi katmata nabaga ringi lipata ega ööseks põõsa alla tukkuma jääda. Aga see-eest on meil üks suur luksus, mida nn kuurortmaades pole ? aastaaegade vaheldumine. Meil on, mida oodata, ja see asjaolu on meid igatsema ja paremat lootma õpetanud.
Marie Under on tunnistanud, et tema kevad algab juba peale jõulu. Kui kartul üleval, puud kuuris ja kindad-sallid lagedale otsitud, hakkame meiegi ahjusoojas ja õunakoogilõhnases toas peagi jõule ootama. Et pärast päeva pikenemist tõotavat pööripäeva tasahilju uut kevadet igatsema asuda.
Hubaseid ootamisi meile kõigile!
