Tulevast teisipäevast jõustub Eestis tubakaseaduse teine osa, mis piirab senisest rangemalt suitsetamist ruumides, eriti vaba aja veetmise kohtades, et kaitsta mittesuitsetajate ? nii töötajate kui ka külastajate ? tervist passiivse suitsetamise eest. Sest senine teenindusruumide eraldamine suitsetajatele ja mittesuitsetajatele ega ka ruumide üldventilatsioon seda ei taga.
Suitsetajate elu läheb nüüd niisiis tunduvalt raskemaks, kuid paradoksaalselt ei kannata uue seaduse all mitte ahelsuitsetajad, vaid ka nende kaaslased, sest nii mõnigi ühine lõunasöök tuleb nüüd restorani asemel kodus korraldada.
Seni oli suitsetamine keelatud töökohtades, jalakäijate tunnelites ja korterelamu trepikodades, mille eest sai määrata 1200 kroonise trahvi. Nüüd saab sama trahvi ka selle eest, kui inimene rikub seadust ja suitsetab toitlustuskohas. Kui aga ettevõte ise rikub tubakaseadust sellega, et laseb inimestel toitlustusasutuses suitsetada, siis võib talle määrata kuni 30 000 kroonise rahatrahvi.
Tubakakonventsiooniga ühinenud riigid kohustuvad oluliselt vähendama suitsetamise levikut ja tubakasuitsuga kokkupuudet. Eesti on välja töötanud suitsetamise vähendamise strateegia, seisab riigina vastu tubakatööstuse ärihuvidele ja arendab tubakast loobumise nõustamis- ja ravivõrgustikku.
Vooremaa arvates on see kõik väga tore, sest tõesti ? miks peaks mittesuitsetaja näiteks söögikohas teiste suitsu sees olles oma tervist rikkuma. Samas on selge, et täiskasvanuid muuta on väga raske ja kuigi kõik need jutud suitsetamise mahajätmisest on ilusad, oleks tegelikult palju parem sellega üldse mitte alustada.
Seetõttu tuleks kõige rohkem jõudu kulutada alaealiste teavitamisele. Neil ei tohiks lubada suitsetada, kuid üksnes keelamisest ei piisa, vaid koolides ja loomulikult ka kodudes tuleks teha hoopis selgitus- ja ennetustööd. Kõik need õudused, mida suitsetamine võib põhjustada, tuleks inimesele ette maalida õigel ajal, siis, kui sõltuvust ei ole veel tekkinud ega haigust välja kujunenud.
Tore, et haiglate juures tegutsevad suitsetamise mahajätmise kabinetid, ja hea, kui on neid, kes seda teha tahavad ja suudavad. Targa riigina võiks Eesti aga igasugu kampaaniad ikka pigem lastele ja noortele suunata. Kasu oleks palju rohkem.