Sosnovski karuputkest kui mürgisest tulnukliigist on viimasel ajal palju kirjutatud. Putke levikut on kirutud, räägitud spetsiaalse programmi käivitamisest selle ohtliku liigi tõrjumiseks. Kaardistatud on kasvukohti, kuid senini ei ole konkreetsete tegudeni jõutud.
Pärandkoosluste kaitse ühingu karuputketõrje töörühm on keskkonnaministeeriumile saatnud tõrjestrateegia projekti, mis paneb ette kuulutada putkele viis aastat kestev ja 25 miljonit krooni maksev halastamatu sõda.
Kui peame praegu paljuks kulutada viis miljonit aastas, hakkame peagi kulutama 15 ja viimaks isegi 50 miljonit aastas.Mürgist sosnovski karuputke kasvab Eestis kõige enam Viljandi ja Tartu maakonnas. Polli, Kamara ja Karksi Viljandimaal on karuputkega peaaegu ühtlaselt kaetud. Samuti on putked üle pea kasvamas Kehra kandis.
Olukord muutub kogu aeg hullemaks, kui midagi ette ei võeta.
Proovitõrjet on Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel tehtud juba Tartu- ja Viljandimaal, sel aastal võetakse neile lisaks ette piirkondi Põlvamaal.
Putkede levik ohustab juba väärtuslikemaid kooslusi. Oodata, et saabuks tõeline katastroof, pole enam mõtet.
Inimesed, kelle eramaal on putked, peaksid samuti tõrjega alustama. Oma aiamaal teeb seda omanik ise. Praegu on putke hävitamiseks parim aeg, sest seemned hakkavad valmima. Tänase Vooremaa arvamusküljel õpetab Jõgevamaa keskkonnateenistuse spetsialist Ene Ilves
konkreetselt, kuidas inimesed ise putkedega toime tuleksid. Töö pole kuigi keeruline, kuid nõuab kindlate ettevaatusabinõude järgimist. Kindlasti peab teadma, et sosnovski karuputke mahl on inimestele ohtlik ja putketõrjel peab kasutama veekindlaid kindaid.
Vooremaa on seisukohal, et sosnovski karuputke tõrjel aitab juba jutust, tuleb jõuda tegudeni. Seda nii üleriigiliselt kui ka igaühe oma koduaias. Muidu on meil varsti kõikjal tohutud putkeväljad, mida üsna raske hävitada ülejäänud loodust kahjustamata.
