Eesti riigil on raha rohkem kui kunagi varem. Valitsus kiitis neljapäeval heaks tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu ning otsustas saata selle Riigikogule arutamiseks. Ministrite näod olid rahulolust säranud, kuna ongi võimalik tõsta politseinike, tuletõrjujate ja õpetajate palku ning raha jagub muukski.
Arvud kõnelevad, et järgmise aasta riigieelarve tulude maht on 75,757 miljardit ning kulude maht 74,6 miljardit krooni. Euroopa Liidu raha on eelarves 8,5 miljardit.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on see Eesti ajaloos esmakordne juhtum, kus eelarve on tehtud miljardikroonise ülejäägiga. “Tegemist on turvalise Eesti eelarvega, seda nii majanduslikus, julgeoleku kui ka inimeste igapäevaelu mõttes,” lausus valitsusjuht.
Ansip põhjendas suure ülejäägiga tehtud eelarvet vajadusega säästa majanduslikult headel aegadel. “Just avaliku sektori roll on oluline, et majanduslanguse korral langustsükkel liiga sügavale ei vajuks,” rääkis peaminister.
Rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et Eesti on ainus Euroopa Liidu uusliige, mille eelarve on sel aastatuhandel olnud pidevalt ülejäägis.
Eelarve prioriteetideks on valitsuse teatel haritud ja tegus rahvas, sisejulgeolek ja piirkondade tasakaalustatud areng. Kõige enam raha ehk 30 miljardit krooni saab sotsiaalministeerium, kelle eelarve kasvab ligi neli miljardit. Pensionid tõusevad alates tuleva aasta 1. aprillist keskmiselt 345 krooni võrra.
Haridusvaldkonna rahastamine kasvab 1,4 miljardi krooni võrra, mis katab õpetajate 15-protsendilise palgakasvu, tasuta koolilõunad ja töövihikud. Politseiametnikele, päästeametnikele, piirivalveametnikele, maksu- ja tolliametnikele ja vanglaametnikele tähendab see eelarve keskmiselt palgatõusu 30 protsenti.
Head uudised Toompealt peaksid kõigil tuju paremaks tegema. Samas tasub meeles pidada, et Eesti praegune hoogne areng ei ole mitte ühe valitsuse teene, vaid selle taga on kõik valitsused, kes taasiseseisvunud riiki vedanud ning loomulikult ennekõike tavaliste eesti inimeste igapäevane töö.
