JUHTKIRI: Rekordsaakidest on vähe abi, kui vilja põllult kätte ei saa

Kui septembri algul olid põllumehed veel väga optimistlikud ja väitsid, et paari nädalaga on vili salves, siis kuu lõpus on pilt üsna masendav – ligi neljandik viljast vajab veel koristamist. Olgugi, et meie maakonna põldudel töötab ka moodsaid kombaine, mis suudavad päevas lõigata kuni 90 hektarit vilja. Kui põld kombaini ei kanna, pole midagi teha.
Viimase kahe nädala jooksul ei ole paljudes kohtades kordagi põllule saanud. Kui ka järgmisel nädalal aina sajab, jääbki palju põlde koristamata. Palju vilja on lamandunud, viljapead nii kasvanud, et lihtsam on saak maasse künda kui ära koristada, tunnistavad agronoomid. Kas ilusat ilma veel tuleb, ei tea keegi. Jutte soojast ja kuivast oktoobri algusest ei taha keegi enam uskuda.
Jõgevamaa põldudel kasvas tänavu kohati isegi väga hea teraviljasaak – punkrikaalus ehk siis märjana üle 6 tonni hektari kohta. Mõnedki ühistud koristasid oma põldudelt kõigi aegade rekordsaagi. Samas on neidki, kelle saaginumbrid nigelad.
Teisipäevane Järva Teataja kirjutas, et looduskahjude hindamise Järvamaa komisjoni aruande järgi võib naabritel tänavu koristamata jääda 35 protsenti teraviljast, 60 protsenti kartulist ja 50 protsenti rapsist.
Eriti hull on olukord rapsikoristusega. Kui rapsi kätte ei saa, jäävad osad ühistud lausa hätta.
Et mis see kõik linnamehe asi on? On ikka küll, sest kallineb ju kõikide toit. Põllumehel on vähemalt lootust, et riik osagi ikaldunud saagist kinni maksab. Kes maksab meie leiva ja kartuli eest? Eks ikka meie ise. Ja kui raha ei jätku, tuleb püksirihma pingutada ehk lihtsalt vähem tarbida.