Kui poleks raudteed, ronge ja raudteejaama, siis tõenäoliselt poleks olemas ka Jõgeva linna. Tasapisi ümber raudteejaama kasvanud ja kosunud Jõgeva on tänaseks siiski midagi hoopis enamat kui pelgalt raudteelinn, ent raudtee jääb meie linna elu oluliselt mõjutama ka tulevikus.
Püüdes hetkeolukorrast veidi kaugemale vaadata ja mõeldes maailmas toimuvale, võib uskuda, et raudtee tähtsus on taas tõusuteel. Nii meil kui mujal. Märksõnad, mis selles peaksid veenma ka skeptikuid, on ühelt poolt energiakriis, liikluskaos, üleautostumine, saastumine, teiselt poolt turvalisus, säästlikkus ning üha rohkem ka kiirus ja mugavus.
Eestis on Edelaraudtee reisijate arv viimastel aastatel pidevalt kasvanud, eriti mõjutas seda Tartu-Tallinna kiirrongi käikupanek. Kui varem eelistasid tudengid valdavalt bussi, siis nüüd on reedeti enamasti rong üliõpilasi täis. Selle asemel, et Tallinn-Tartu hullul maanteel närve kulutada ja surmaga võidu kihutada, võib ärimees või ametnik või kes iganes rongis rahulikult arvuti taga tööd teha ja kohvi rüübata.
Jõgeva arengule saab raudtee areng oluliselt kaasa aidata ka edaspidi. Idee panna Jõgeva ja Tartu vahele käima rööbasbuss väärib toetust igal tasandil, leiab Vooremaa.
Rööbasbuss aitaks nii Jõgeva linna kui kogu maakonda muuta oluliselt avatumaks, võimaldaks siinsetel inimestel hoopis lihtsamalt Tartus tööl käia ja vastupidi, Tartust siia vajalikke inimesi tööle meelitada.
Samuti võiks kiirel ja päevas mitmeid reise tegeval rööbasbussil olla perspektiivi mitmete teistegi väikelinnade ühendamisel suuremate keskustega. See aitaks oluliselt regionaalset ebavõrdsust vähendada.
Kes on mujal maailmas tõeliselt kiireid ja mugavaid ronge näinud, teavad, kui palju meil siin veel arenguruumi jagub. Taas tulevikule mõeldes võiks raudtee arendamine kuuluda ka meie valitsuste eelistuste hulka, kuna see on üks taolistest projektidest, mille puhul on võitjateks tavalised eesti inimesed.
