Raudtee sünnitas Jõgeva. Nagu teame, tekkis asula 1876. aastal, mil siia ehitati raudteejaam. Aasta hiljem avati Tapa-Tartu liin alaliseks liikluseks. Lähedal asunud riigimõisa järgi Jõgevaks nimetatud asula suurenes kiiresti: sajandivahetusel hakkas mõis müüma ehituskrunte, peagi asutati siin saeveski, ühismeierei ja haridusselts.
Jõgeva kujunes Põhja-Tartumaa majandus- ja kultuurikeskuseks, 1919 ülendati ta aleviks, 1938 linnaks. (Justkui Ameerikas, kus intensiivne elu tekkis sinna, kuhu ehitati raudtee.)
Aga mitte ülistuslaul raudteele ja rongidele pole tänane teema.
Raudtee, mis ühendab Põhja- ja Lõuna-Eestit, kahestab väikese Jõgeva. Autoga saab küll uhkelt üle viadukti sõita, olgugi et alles väljapool linna.
Jalakäijate jaoks on aga vaid ahtake tee üle nelja rööpapaari. Vaatad, et rongi ei tule, ja kõnnid üle. Kui rong tuleb, lased selle mööda ja lähed siis üle. Aga kui kaubarong seisab oma täies rahus ja pikkuses jalakäijate ülekäigurajal, siis on mitu varianti: oodata teadmata pikkusega aeg, kõndida mööda liipreid ümber rongi või ronida eluga riskides vagunite alt või vahelt läbi.
Ehkki olukorraga on aastakümnete jooksul harjutud, pole jõgevlased usutavasti maha matnud lootust inimväärsemalt üle raudtee saada.
Nüüd näikse lootus täituvat. Kui kõik plaanipäraselt sujub, võime varsti alt minna, otseses mõttes: raudtee alla rajatavast jalakäijate tunnelist. Võrreldes estakaadi või autotunneliga on see kindlasti parim lahendus ja Jõgeva linnale väga vajalik. Üle raudtee kõrguvat silda oleks keeruline kasutada eakatel ja puuetega inimestel. Autotunneli ehitamine võimsast maanteeviaduktist vaevalt kilomeetri kaugusele oleks rahalaristamine.
Aga. Kui kunagi realiseerub visioon tööstuspargi rajamisest Painkülla, mis tähendab raudtee mõnekilomeetrist pikendamist Jõgevalt Painkülani, kuhu tekiks ka kaubajaam, siis ei seisaks kaubarongid enam Jõgeval. Nii leeveneks raudteeületajate praegune mure.
Lihtne talupojamõistus ütleb, et kui suunata jalakäijate tunneli ehitamise miljonid raudteeharu pikendamisse, aitaks see korraga kaht kärbest tabada: lisaks keset linna seisvate kaubarongide kadumisele oleks astutud suur samm tööstuspargi valmissaamise poole. Mis omakorda tähendaks tulevikus uusi investeeringuid ja töökohti ning Jõgeva imago paranemist.
