Riigikontrolli hinnangul ei suuda Eesti 2010. aastaks tagada piisavat reoveepuhastust kõigis asulates. Puhastamata jääv reovesi kahjustab loodust ja võib kaasa tuua inimeste haigestumise ning puhastamiskohustuse täitmatajätmise tõttu võib Euroopa Liit algatada Eesti suhtes rikkumismenetluse, selgus auditist.
Tegelikult võis sellist tulemust ju oodata, sest eks me kõik tea, et meie ajast ja arust pärit kanalisatsioonitorustikud on tublisti amortiseerunud. Arvata, et müstiliste europrojektide toel saaks reoveekäitluse jätkusuutlikult korraldada peaaegu üleöö, oleks lapsik.
Nagu selgub auditist, ei tule suur osa maapiirkondade puhastusseadmeid reovee puhastamisega toime ja nad vajavad väljavahetamist. Et praegu lekib liiga palju reovett pinnasesse, mis võib põhjustada nii inimeste haigestumist kui veekogude kinnikasvamist, on iseenesest masendav, kuid eriti jube on, et olukord, mis peaks olema näha juba lausa palja silmaga, muutub meie jaoks reaalseks ja isegi hirmutavaks alles seejärel, kui saame mõne tähtsa paberi pealt lugeda, et Euroliit käsib meil meie endi ümbrus korda teha või muidu saame jälle malakat.
Loomulikult on meie tööstuses ja olmes tekkiv heitvesi, samuti nõukogude põllumajandus aastate jooksul põhjustanud siseveekogude ja Läänemere reostumist ning ökoloogilise seisundi halvenemist. Olid ju ajad, mil inimesed arvasid, et nad ei palu midagi looduse käest, vaid soovisid ise loojateks hakata. Olid uskumatult absurdse mõtlemisega ajad, millest tänaseks peaks olema järele jäänud vaid halb mälestus.
Vooremaa arvates peaks nüüd ometi olema käes need päevad, mil me oma Eesti looduse solgist puhastame meie endi ja oma armsa Eestimaa pärast, mitte aga selleks, et truualamlikult Euroopa Liidu keskkonnanõudeid täita.