Teisipäeval esitles sotsioloog Juhan Kivirähk Kadrioru lossis ajakirjanikele Turu-uuringute AS-i koostatud avaliku arvamuse uuringut, mis käsitleb Vabariigi Presidendi ametitegevust. Samal päeval avalikustas oma küsitluse tulemused ka uuringufirma Saar Poll. Kahe uuringufirma tulemused on erinevad, toetusprotsentide vahe koguni kaheksa. Kas see kaheksa protsenti on ka väga suur erinevus, on suuresti tõlgendamise küsimus. Mõlema küsitluse puhul tuleks kindlasti arvestada läbiviimise metoodikat, esitatud küsimusi, lõpuks ka lubatud veaprotsenti ja ilmselt veel muidki asjaolusid.
Kadriorus esitletud küsitlus viidi läbi maikuu esimeses pooles ja selles küsitleti 1022 inimest vanuses 15-74 aastat. Tulemustest nähtub, et president Rüütli usaldusväärsuse reiting püsib jätkuvalt kõrgel, vaatamata viimastel kuudel tihenenud poliitilistele
rünnakutele: küsitluse ajal usaldas Vabariigi Presidenti 76% vastanuist.
Hinnang ametiga toimetulekule on president Rüütlil samal tasemel kui oli
see kuus aastat tagasi tehtud samalaadses uuringus eelmise presidendi kohta. Vastavalt 71% ja 72% vastajaist hindas seda heaks või väga heaks. Samas sai kinnitust tõdemus, et toetus president Rüütli tegevusele ühiskonnas on ühtlasem, hõlmates nii noori kui vanu, maa- ja linnainimesi ning eestlasi ja mitte-eestlasi.
Huvitav on aga asjaolu, et võrreldes eelmise küsitlusega kuus aastat tagasi, on oluliselt suurenenud nende vastajate hulk, kes tahaksid riigipea volituste suurenemist nii sise- kui välispoliitikas ning ka riigikaitses. Riigipea volituste suurendamist soovib varasemaga võrreldes pea kaks korda rohkem uuringus osalenutest. Seda soovi koos tõigaga, et riigipea volituste küsimuste osas on kuni kümme korda vähenenud inimeste hulk, kes ei osanud oma seisukohta öelda, võib hinnata mitmeti. Kindlasti kui kodanikuteadlikkuse olulist kasvu. Aga kas ka mitte kui mõnesugust pettumust parlamentaarses riigis ja Riigikogus? On ju Eesti põhiseaduse järgi ikkagi parlamentaarne (vaba)riik, millise me ise valijatena oleme heaks kiitnud ja presidendile just sellised volitused andnud, nagu põhiseaduses kirjas.
