Nelja inimese algatus asutada Põltsamaale Eesti ajakirjandusmuuseum on igati tänuväärne ettevõtmine. Paremat kohta kui Põltsamaa on selle muuseumi jaoks Eestis ehk raske ettegi kujutada, sest just Põltsamaa lähedal Kuningamäel hakkas 1766. aasta hilissügisel ilmuma esimene eestikeelne ajakirjandusväljaanne, nädalakiri ?Lühhike öppetus?, mida pani kokku kohalik tohter Peter Ernst Wilde. Tema artikleid tõlkis eesti keelde August Wilhelm Hupel.
Ajakirjanduse toel on eestlased kujunenud rahvuseks ja ehitanud üles oma riigi. Tuletage meelde ajakirjanduse rolli rahvusliku liikumise ajal XIX sajandi lõpupoole ning XX sajandi algul. Ja ajakirjanduse osa taasiseseisvumisel.
2016. aastal saab Eesti ajakirjandus 250-aastaseks. Millega seda siis veel tähistada, kui sellega, et meil on selleks ajaks oma ajakirjandusmuuseum.
Vooremaa toimetus toetab igati põltsamaalaste algatust ja lubab omalt poolt teha kõik meist sõltuva, et see muuseum ikka Põltsamaale tuleks. Ka meil on üht-teist pakkuda, sest muuseumi mõte pani otsima sobivaid eksponaate.
Tubli teo tegi Laiuse mees Juhan Reimann, kes annetas muuseumile ligi 80 nimetust aastatel 1875-1945 ilmunud Eesti ajalehtedest ja ajakirjadest. Tegijad loodavad saada ühe näidise kõikidest ilmunud lehtedest, sest lehed on iseenesest rahvusraamatukogus ja kirjandusmuuseumis tegelikult olemas.
Statsionaarne muuseum peaks tulevikus jääma rahvale avatuks ning tasapisi uute ühikutega täienema. Põltsamaa lossihoov sobiks selleks kohaks suurepäraselt.
Vooremaa tegijate hinnangul on loodav muuseum väga oluline kogu Eestile.
1. märts 2008
