Eestimaal on järjest enam maad võtmas mitteametlik pealinnastumine. Nii eksisteerib pärispealinna Tallinna kõrval juba justkui enesestmõistetavalt Pärnu kui suvepealinn, lisaks sellele tuntakse Otepääd kui talvepealinna, Türit kui kevadpealinna jne. Loodetavasti pole nüüd ka Põltsamaa veinipealinnana eestimaalastele nendest sugugi vähem teada.
Selles, et Põltsamaa niisuguse nime ära teeninud on, pole kahtlust. On ju siin veini toodetud praeguseks juba kaheksakümmend viis aastat. Aga mitte ainult pikaajaliste traditsioonide, vaid ka kõrge kvaliteedi pärast on Põltsamaa veinid olnud läbi aegade otsitud ja nõutud. Kõrge on olnud alati ka veine tootva ASi Põltsamaa Felix maine.
Kui Saksamaal on tuntud õllekultuur, siis oleks vahest veinikultuuri propageerimise hea näitena Eestimaal Põltsamaast sobivamat paika raske leida. Sellele võib tuua mitu põhjendust. Kõigepealt veini ja kultuuri otsese seose. Siinsed kultuuritraditsioonid ulatuvad õige kaugele ja on säilitanud oma järjepidevuse ka tänases päevas. Tasub märkida kasvõi seda, et Põltsamaal on Eesti vanim pidevalt tegutsenud segakoor, et seda kanti nimetatakse eesti ajakirjanduse hälliks, et siin elavad Karl August Hermanni traditsioonid, leidub ehtsat omaaegse Liivimaa pealinna hõngu jne.
Pealegi on praegune Põltsamaa teatavasti kujunemas veel üheks Eestimaa mitteametlikuks pealinnaks, nimelt suvemuusika pealinnaks siin juba pikka aega korraldatavate puhk- ja keelpillimängijate suvekoolide tõttu. Aga kõneldakse ka Põltsamaast kui rooside linnast, ja sedagi mitte vähe. Nii et ülehomme kaheksandat aastat järjest veinipidustusi pidaval väikesel ja väärikal Põltsamaa linnal on, millele toetuda ja mille üle uhkust tunda.
