Paljudele meist tuleb tuttav ette, kuidas pangast helistatakse ja pakutakse näiteks kuupalga ulatuses krediiti või on inernetipanga postkasti potsatanud umbes selline teade, et “pakume teile kui kinnisvaraomanikule sellist laenusummat”.
Pangalaen on suurele osale eriti just nooremast rahvast muutunud argipäevaks, mis algul hea ja ahvatlev, ent ühel hetkel võib muutuda väsitavaks orjuseks. Samas on pangalaenul otse loomulikult ka positiivsed küljed, sest kuidas üks noor ja tubli pere endale ikka kodu muretseb, kui vanemad seda ei kingi.
Pangad ise elavad meil teatavasti hästi. Keskpanga andmetel kasvasid Eesti kommertspankade varad septembris 8,9 miljardi krooni võrra, ulatudes kuu lõpus 215,59 miljardi kroonini. Vaid aastaga on pankade varad kasvanud 54 miljardi krooni võrra.
Suur osa sellest rahast teenitakse just laenudelt. Samas on keskpank pidevalt hoiatanud liigse laenamise eest nii pankasid kui inimesi. Eile toimunud Eesti Panga ja Riigikogu rahanduskomisjoni vahelisel kohtumisel märkis keskpank, et on finantssektori tugevuse hoidmiseks valmis rakendama lisameetmeid.
Keskpank peab Eesti majanduse üheks peamiseks riskiks laenuvõtjate liigoptimistlikku tulevikuvaadet. Nii on eriti oluline, et pangad ei lõdvendaks tihedas konkurentsis püsimise eesmärgil liiga palju laenuandmise standardeid. Selle kindlustamiseks on Eesti Pank viimase aasta jooksul suurendanud nii pankade kapitalinõuet kui tõstnud kohustusliku reservi taset, olles vajadusel valmis rakendama täiendavaid meetmeid.
Tegelikult on see hoiatus, mida oleme varemgi korduvalt kuulnud, mõeldud meile kõigile, kes laenu võtnud või võtta tahavad. Kui teisiti pole võimalik, siis tuleb tõesti laenata, ent lihtsalt ajutise parema äraelamise nimel seda küll teha ei tasu. Vooremaa arvates tasub pangalaenu võttes kümme korda kaaluda ja oma võimalusi hinnata mitte ainult tänase, vaid ka tuleviku seisukohalt.
