Päikest ja õhusooja anuvad puhkajad. Päikest ja kuiva ilma vajavad põllumehed. Osadele kartulipõldudele pole mõtet muldama minna, sest traktor jääb kohe kinni. Paljudel põldudel mulksub vaovahel vesi, kus hulbivad ka kartulid. Mõnes aias jälle võib rahumeeli kummipaadiga põõsaste vahel sõita. On aedu, mis ei kannata isegi kergemat muruniidukit ? kohe on inetud porised rööpad järel.
Vanemad inimesed toovad võrdluseks 1978., 1981. ja ka 1998. aastat ? et milline ikka kõige vesisem oli. Ilmajaama statistika on kurb: Jõgeva ümbrus oli tänavu juunis samuti üks Eesti sajusemaid paiku. Jõgeva SAI automaatilmajaam mõõtis juunikuu sademete hulgaks 207 mm. Jõgeva meteoroloogiajaam mõõtis Jõgeval juunikuul sademeid 183 mm, Siimustis 192 mm, Tabiveres 185 mm ja Elistveres 198 mm. Palju sadas juunis meie maakonna kesk- ja lõunaosas, suurel osal Tartumaast, Põlvamaa lääneosas ja Valgamaa kirdeosas.
Eriti vihmased olid juuli esimesed päevad. Nii sadas Tallinnas nelja esimese päevaga 47 mm, Jõgeval aga kaheksa esimese päevaga 13,5 mm.
Jõgeva ilmajaama andmetel on juunis kõige rohkem vihma tulnud 1928. ja 1998. aastal. Siis mõõdeti sademete hulgaks 185 ja 192 mm
1928. aastal oli juba mai sajune ja ka järgnevad kuud, kaasa arvatud september, olid vihmased. Alles oktoober oli normist kuivem.
1998. aastal eelnes vihmasele juunile normilähedaste sademetega mai. Järgnesid küllalt sajused juuli ja august. September oli seevastu aga väga kuiv.
Alati sajuse näitena toodaval 1978. aastal oli juunis sademeid 80 mm ehk keskmisest 14 mm enam. Aga ka juuli, august ja september olid sel aastal väga sajused. Üldse on Jõgeva ilmajaamas mõõdetud kõige suurem sademete summa 1962. aasta augustis ? 197 mm.
Enamik põllukultuure on kevadiste külmade ja juunikuise vihma tõttu küllalt sandis seisus, kuid kui juulis ilmad paranevad, usuvad põllumehed, et ikaldust ei tule. Sünoptikud siiski ilma märkimisväärset paranemist ei ennusta.
Nii et ikaldusaasta meil ilmselt ikka tuleb, iseküsimus on, kui suur. Hea on seegi, et põllumajandusministeerium kaalub suurvihmade jätkumise korral eurotoetuste saamiseks vajaliku rohumaade esimese niidu tähtaja pikendamist, mis tagab põllumeestele vajalike abirahade saamise. Ajapikenduse tegemiseks ei ole Eestis tarvis luba küsida Euroopast, sest 31. juuli, milleks esimene niitmine peab tehtud olema, on kohapeal püstitatud tärmin.
Varuge kannatust ja lootke, et päikest ikkagi tuleb.
