Ei taha. Ja see on meie õigus teha valikuid. Näeme neid erinevatelt positsioonidelt loobitud lumepalle ja kuuleme küll, millest rahvas päevast päeva aina kirglikumalt kõneleb. Hea, et kõneleb, mitte ei vaiki.
Maakonnalehelt oleks liig nõuda, et ta asuks kohtunikurolli ja kinnitaks, et see on õige või too vale. Need lood, mis arvamuskülgedel ilmuvad, ei ole toimetuse positsioon, vaid kellegi arvamus, lihtsalt arvamus, ja nende vahendamine on meie kohustus.
Selles praegu kuumalt keevas poliitikakatlas on niigi piisavalt palju küsitavat mõlemal poolel, et püüd oma väikeste vahenditega seda lahti seletada mõjuks? kohtlaselt. Las igaüks mõtleb oma peaga. Ja kui ei taha, ärgu mõelgu. Ka see on vaba valik.
Kui eelnenu mõjub katsena mahendada mingeid vastuolusid, siis nii see pole. Vastuolud on elu ja arengu loomulik osa ning just läbi nende toimuvad paljud liikumised parema poole. Samas pole ka mingit põhjust neid vastuolusid võimendada.
Vahel on kummaline, kus ja kuidas inimesed tonte näevad või neid ette kujutavad. Aga seegi on paratamatus, osa erinevatest elutuksetest ja tunnetusest. Nii kahjuks kui õnneks ka kogemustest, mis siiani saatnud.
Ajalehte tehes on vastutustunne ja hoolivus ümbritseva suhtes hoopis olulisemad kui mingite grupihuvide kalkuleerimine. Samas on iga ajakirjanik täpselt samuti inimene nagu iga lugejagi. Eksiv ja inimlik. Kuid taipamine, et ajakirjandus ei muutu enam kunagi pravdalikuks prostituudiks, võiks olla eeldus nii lugude kirjutamisel kui lugemisel.
Vooremaa tänase toimetuse tugevus peitubki paljuski selles, et me püüame läbi oma erinevate ilmavaadete vahendada eelkõige maakonnas toimuvat, mitte üritada inimesi õpetada elama ja valima nii või naa.
Valikud sõltuvad võimalustest, mitte võimust.
