Pole saladus, et meie ühiskond vananeb. Ja et meil ei jätku kohti hooldusravihaiglates ega ka hooldekodudes. Mõned panevad end järjekorda mitmesse kohta. Mõne vanuri omaksed võtavad end töölt lahti, et vanainimesel silm peal hoida. Kuid on ka selliseid, kelle omaksed tööle minnes koju luku taha jätavad.
1,3 miljoni elaniku kohta on Eestis alla 1500 hooldusravikoha, kusjuures kõigi nende rahastamine pole tagatud haigekassa poolt. Vaja oleks ligi 2200 hooldushaiglakohta.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiupoliitika juht Heli Paluste ütles ETV saatele Aeg Luubis antud intervjuus, et tarvis oleks üle 2000 hooldusravi voodikoha. Neist on olemas umbes 70 protsenti. Kolm aastat tagasi kiitis valitsus heaks hooldusravi arengukava, mis näeb ette voodikohtade juurdeloomise. Nimetatud arengukava järgi loodame me saavutada selle eesmärgi aastaks 2015. See tähendab, et kolmandik ehk 700 hooldusravi vajavat inimest ei leia 17 hooldusravihaiglas kohta.
Osaliselt asendatakse puuduvad kohad hooldekodudega, kus terve Eesti peale on arvestuslikult sadakond kohta rohkem kui hädavajalik. Rohkem kui kahesajale tuhandele pensioniealisele on Eestis pakkuda ligi 5000 kohta 117 hooldekodus.
Igas maakonnas on üks hooldusravihaigla ja keskmiselt kaheksa hooldekodu. Niisugune on sotsiaalministeeriumi statistika. Piirkondlikult on hooldekodud jagunenud väga ebaühtlaselt. Nii on elanike arvult ühes väiksemas maakonnas Valgamaal rohkem hooldekodusid kui suurimas maakonnas Harjumaal, kus on arvestuslikult puudu 1100 hooldushaigla- ja hooldekodukohta. 110 kohta on puudu Tartumaal.
Kuu hooldekodus maksab keskmiselt 6000-7000 krooni, miinimum 3000-4000 krooni, maksimum 12 000 krooni. Hooldekodude hinnad on aasta-aastalt kasvanud tuhandeid kroone. Üsna tavaline hooldekodukoha hind jääb praegu kuue ja seitsme tuhande krooni vahele kuus. Keskmiselt tasub neist summadest vanur ise oma pensionist ja tema sugulased üle poole ning ülejäänu maksab vald või linn.
Statistika on kurb. Sama kurb on inimene, kui ta peab oma vanurist lähisugulase üksi koju jätma. Me keegi ei taha ju vananedes oma lähedastele koormaks muutuda, kuid ühel hetkel võib see meist endist sõltumata juhtuda.
Vajalik on riigi, omavalitsuste ja kohalike ettevõtjate koostöö, et saada juurde kohti, kus need, kes endaga enam ise toime ei saa, hoolitsetud oleksid. Neid kohti on tõesti hädasti vaja.
7. veebruar 2008. a
