Pea igas Eesti linnas võib leida niisuguseid kvartaleid, kus esmapilgul loomulikuna tunduv rohelus ei ole sisemiselt õigustatud. Mõni linn sai sõjatules kahjustatud rohkem, teine vähem, päris puutumata ei jäänud neist ükski. Hoolikalt vaadates leiab mitte ainult silm, vaid ka süda üles suure erinevuse sajandite vältel välja kujundatud mõisaparkide ja uute, sotsialistlikul perioodil rajatud haljasalade vahel, kuigi mõlemad on pealtnäha rohelised.
Kõige markantsemat näidet pakub ehk Narva, kus ajaloolisele Pimeaiale vastandub lokkav võsa. Jõgeva sõjajärgsed pargid on küllap kujundatud armastava käega, ent iialgi ei saa nad võistelda Põltsamaa omadega ja seda polegi vaja. Nii nagu Põltsamaa visiitkaart on lossikompleks ja roosiaed, on Jõgeva visiitkaart raudtee ja nii tulebki teda ka eksponeerida.
Jõgeva ajalooline süda, raudteejaam ja tema ümbrus, näevad praegu välja üsna nutused, seepärast saab uue justiitshoone rajamise üle sellesse piirkonda ainult rõõmu tunda. Seda enam, et justiitshoone jaoks korraldatav arhitektuurikonkurss tagab kindlustunde, et uus hoone saab tõepoolest välja nägema ikka maja ja mitte konservikarbi moodi. Viimaseid, neid ilmetuid karpe, on Jõgeva kesklinnas juba lubamatult palju, seetõttu on ainult tervitatav ka praeguse justiitshoone politsei tarbeks renoveerimine ja senisest inimnäolisemaks muutmine.
Kohtuhoone, mis kodaniku jaoks esindab riiki, peab välja nägema imposantne ning olema aukartustäratav. Praegune selleks otstarbeks kasutatav hoone meenutab aga pigem lauta. On oluline meeles pidada, et justiitshoonel on mitmeid funktsioone ja sinna pole kaugeltki asja vaid kurikaeltel.
Vooremaa on arvamusel, et uus justiitshoone tõstab oluliselt Jõgeva linnakodanike eneseväärikust ja korralik hoonestus suurendab Jõgeva usaldusväärsust teiste linnade silmis. Jäägu puud ikka valdavalt metsa ja ilmestagu linnapilti kaunid majad, sest nii on see alati olnud ja jääb ka tulevikus.
