Juhtkiri: Meie kõige kallimad

Suures saginas unustame ära, mis on elus kõige tähtsam. Me tormame ja rabeleme, tarbime ja toodame, laename ja ehitame, õpime, reisime ja arendame. Mateeriat, mitte hinge oleme harjunud teenima päevast päeva.

Ometi on meil kõigil olemas perekond, on lähisuhted. Millal leiame aega hoolimise, armastuse, andestamise ja unistamise jaoks? Kas üldse julgemegi enam tahta hingelist mõistmist ja vaimset tasakaalu või pigem põgeneme selliste tundmatutena tunduvate mõistete eest? Kas julgemegi üldse veel kuulatada iseendagi sisemust, kas suudame midagi tõeliselt nautida?

On kujunenud juba inimsuhete klassikaks, et kõige kergemini teeme me haiget neile, kes on meile kõige kallimad. Nendelt, kellest me palju hoolime, me ka ootame palju ja nende kriitikanooled, keda ise lubame oma hingele liiga lähedale, torkavad sügavamale kui eemalviibijate omad.

Me võime ennast kaitsta ühiskonna eest, kuid oma pere ees oleme kaitsetud. See ongi elu. Selles seisneb tema võlu ja valu. Inimese kõige ülevam ülesanne on teha teisi õnnelikuks, kuid see saab sündida vaid siis, kui kõik osapooled on selleks valmis ja õnnele avatud.

Tänapäeva maailm pakub hulgaliselt inimsuhete asendajaid. Pole vaja arvuti tagant lahkuda, et tellida toitu või mööblit, mõnede meelest saab isegi seksida arvuti läbi. Internetist, mis võiks olla inimkonna abimees, on saanud inimkonna orjastaja.

Ajal, mil inimesed enam ei suuda ise valikuid teha, vaid on harjunud elama teiste kehtestatud reeglite järele käskude ja keeldude maailmas, oleks vist vaja lisaks tubaka- ja autovabadele päevadele hakata korraldama ka internetivabu päevi. Kasvõi selleks, et me saaksime oma kõige kallimatele silma vaadata ja neid puudutada. Reaalajas, füüsiliselt, ilma privaatsust rikkuvate abivahenditeta.

Meie kõige kallimad vajavad just meid. Meil kõigil on inimesi, kelle jaoks oleme asendamatud. Aastalõpp võiks olla see aeg, mil meil on kergem tundelised olla, kinkides oma lähedastele rõõmu sellega, et oleme nende jaoks olemas. Kõik muu võib rahulikult oodata. Vähemalt poolde jaanuari.

blog comments powered by Disqus