Juhtkiri: Märtrioreooli pole meile vaja

Aprillimäss Tallinnas on nüüdseks juba peaaegu ajalooks saanud ja selge on see, et Venemaa poolsed provokatsioonid oleksid esile kutsunud enam-vähem samasuguse märatsemiselaine igal juhul. Pronksmees oli vaid ettekääne. Meie valitsuse õige tegutsemine lisas Eesti riigile rahvusvahelises plaanis vaid usaldusväärsust.

Selge on ka see, et tegelik konflikt ei eksisteeri rahvuste vahelisel pinnal, sest suurem osa Eestis elavaid mitte-eestlasi on oma riigiga rahul ega igatse taga nõukogude aega. Pole ka võimalik rääkida ühest vene kogukonnast, sest selgesti eristatavalt on neid vähemalt kolm: eesti kodanikud, kes elasid siin juba enne Teist maailmasõda, hiljem enda meelest meile kultuuri tooma tulnud sovjeedid, kes ka olid nõukogude süsteemi ohvrid, ja kolmandaks Eestis sündinud põlvkonnad, kes ei pruugi ennast kahe eelmainituga samastada.

Mark Soosaarel on õigus, kui ta kirjutab, et ega keegi meist integratsiooni, st sulandumist, tegelikul tahagi. Jäägem kõik iseendaks, kuid kehtestagem mingid käitumisreeglid. Kindlasti tasub meil elada rahulikult kõrvuti, otsides ühisosa Euroopa Liidu uutes võimalustes. Ja mitte pöörata erilist tähelepanu idast kostvale tülinorimisele.

Ühes ei ole Vooremaa Mark Soosaarega nõus. Selles, et eestlastel on siin elavatele muulastele pidevalt vaja delikaatselt oma kannatuste rada selgitada. Eestlased pole kunagi olnud eriline nutjad ja halajad, meie suured luuletajadki on meid alati manitsenud püstipäi käima.

Üle tuleks loomulikult vaadata ajalooõpikud ja ühtlustada programmid, ajalugu tuleks õpetada ühtemoodi nii eesti- kui venekeelses koolis. Noortele tuleb rääkida ausalt ära, nagu asjad olid, aga mingit märtrioreooli pole meile küll tarvis ? maailmas juba on üks niisugune rahvas, kes jõuga nõuab, et terve maailm teda haletseks. Eestlastel jätkugu ikka kainet talupojamõistust ja uhket eneseväärikust, et minna edasi sirge seljaga. Eestlane pole kunagi sellest probleemi teinud, kui tema kõrval on siin elanud ka teiste rahvaste esindajad. Nii oli see enne sõda Eesti Vabariigis ja nii on praegugi.

blog comments powered by Disqus