Juhtkiri: Majandus ja julgeolek

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo on ametis olnud napid neli kuud. Viimased kuud pole Eesti ja kogu siinse piirkonna jaoks just ülearu palju positiivseid sõnumeid toonud.
Ühelt poolt tähendab sõda Ukrainas seda, et järjest rohkem raha läheb meil igapäevasele julgeolekule. Teisest küljest, nagu ütleb ka minister intervjuus tänases lehes, peame arvestama sellega, et majandus on ka osa poliitikast. Odava Vene gaasiga toideti Vene sõjamasinat ja nii oli see toimunud juba aastaid.
Midagi positiivset ei vaata vastu ka lähitulevikku vaadates. Samas, kui räägime Eesti majandusest, siis mis muu saab aidata, kui innovatsioon ja investeeringud.
Mõned aastad tagasi sai ühe kohaliku Jõgevamaa põllumehega räägitud põllumajanduse hetkeseisust. Kuna Ukraina sõda polnud veel puhkenud, leidis ta, et Eesti riigi poolt on vale, et idanaabriga tüli noritakse. Sealt tuleb odav gaas, odavad väetised ja odav kütus.
Tasuvat äri teha nii idapoolsete partneritega kui ka Lääne ettevõtetega. Pärast 24. veebruaril 2022. aastal alanud täiemahulist sõda ta ilmselt seda juttu enam ei räägi.
Nii võibki öelda, et see, mis tõi meid siia, ei vii meid siit enam edasi. Nüüd tähendab majanduse käima tõmbamine uute oludega kohanemist ja muutunud maailmaga toime tulekut. Enam ei saa jääda kinni tagurlikesse mõttemallidesse.
Samal ajal ei saa me selles turbulentses maailmas ja majanduselus jääda lootma ka kellegi teise peale.
Aga kerge pole kindlasti kellelgi ja uusi lahendusi keerulistel aegadel majanduse elus hoidmiseks peab otsima igaüks eelkõige ise.