Juhtkiri: Laupkokkupõrge kohalikus poliitikas

Põltsamaa valla juhtimises viimase kuu aja jooksul toimunud sündmused on jõudnud ka laiema üldsuseni ning üleriigilistesse uudistesse. Mõistagi pole tegu positiivse meediakajastuse ning Põltsamaa valla mainet parandavate uudistega.
Kõik need panevad küsima, mis on ühtäkki vaikses Veinipealinnas juhtunud? Neli kuud enne kohalikke valimisi on alanud niisugune klaperjaht ja vastastikku üksteise süüdistamine, et isegi staažikamate kohalike poliitikute jaoks on see midagi ennekuulmatut. Volikogu on jagunenud kahte leeri ning nende vastasleeride omavaheline koostöö ei tundu kohe kuidagi toimima hakkavat. Ja seda kõike suuresti ühe erakonna – Isamaa – sees.
Üheltpoolt on tegemist paljuski juba vana vastasseisuga ja arveteklaarimisega, aga Põltsamaal on lisaks kõigele juhtunud veel midagi. Pärast seda, kui mõned kuud hakkasid toimuma massilised astumised erakonda Isamaa, algas millegipärast erakonna sees lõhenemine ja vastasseisu süvenemine eri leeride vahel, mida ei saa kuidagi nimetada rahumeelseks asjaajamiseks kohalikus elus.
Kas selles kõiges ja kohaliku poliitika poriloopimises on nüüd süüdi just erakonnaga Isamaa liitumine või on mingid muud tagamaad, aga üks on kindel – kui ikkagi kohalik poliitik ütleb, et Isamaa erakonnas on kohalikul tasandil toimunud laupkokkupõrge, millele on järgnenud ahelavarii, siis pole see lihtsalt kellegi suvaline mõtteavaldus kusagil sotsiaalmeedias, vaid – nagu öeldakse – kus suitsu, seal tuld.
Või nagu teravmeelitses üks Põltsamaa valla hingeelu tundev inimene: küsimus on selles, kuidas peatada Põltsamaa valda tulevad rahavood? Liitume Jõgevaga ja raha enam pole. Kummalgi. Ja kõik on rahul.