Kõik on valmis otsitud – liim, käärid, paberid, pintsel, värvid ja isegi veenõu. Keda pole, see on isa. Ometi lubas isa täna varem koju tulla ja aidata lennukit meisterdada. Nii palju kordi on juba lennuki ehitamine edasi lükatud ja nüüd lõpuks ometi pidi see töö tehtud saama?
Oodates on aeg väga pikk. Juba mitu raamatut saab läbi vaadatud, aga isa pole ikka veel. Väikemees paneb nukralt käed kokku ja toetab end voodis mugavamasse asendisse.
Kui isa pärast pikka ja väsitavat tööpäeva lõpuks koju jõuab, pole lennuki valmistamisest enam juttugi. Poeg on jälle riietega voodisse magama jäänud. Pikad tööpäevad ja hirm hoopiski töö kaotada teevad isa närviliseks. Õhtul koju jõudes on ta väga väsinud ega jaksagi enam midagi teha. Hea, et poeg magab ja pole vaja selgitada, et miks ta küll jälle õigel ajal ei jõudnud.
Poest ostetud lennukimudel ei kompenseeri seda tööd, mida saaks koos teha. Ei kompenseeri ka neid oskusi, mida poeg oma isalt võiks saada. Ja võimalust mõnikord ka meestejuttu ajada. Kahjuks pole sellekski aega. Nii jäävad arutamata ka tähtsad maailmaasjad ja muidu kodused asjad.
Pühapäeval on isadepäev. Sellel päeval peaks ometi laste jaoks aega olema. See on samasugune perekeskne tähtpäev nagu emadepäevgi. Isadepäeval pole vaja kalleid kingitusi, ainult rohkem tähelepanu ja meelespidamist vääriksid isad küll. Ja mitte ainult isad, vaid ka vanaisad, onud – ühesõnaga kõik, kes kasvava noore inimese jaoks isarollis.
Vooremaa soovib kõikidele isadele, vanaisadele head isadepäeva!
