Nagu kahel eelnevalgi aastal, saab ka täna Laiuse linnusevaremetes Tartu Ülikooli ajaloo-osakonna tudengite eestvõttel ning koostöös Jõgeva vallavalitsuse ja mitmete teiste sponsoritega teoks suur lumelahing. Lumesõja eesmärk pole pelgalt meelelahutuslik: see üritus aitab õpilaste ja üliõpilaste jaoks ajalugu hoomatavamaks muuta ning väärtustab kohalike jaoks kodupaiga minevikku.
Lumesõja pidamisel on teatavasti ajalooline tagapõhi. Põhjasõja ajal Laiusel talvitunud Karl XII laskis 1701. aasta veebruaris nimelt oma sõjameestel valmis ehitada suure lumekindluse ning korraldas seal neile igavuse peletamiseks ja võitlusvaimu tõstmiseks õppelahingu. Kuigi suurtükkidest tulistati papist kuulidega, sai lahingu käigus üks võitleja surma ja paar haavata.
2003. aastal algatasid Tartu Ülikooli ajaloo-osakonna üliõpilaskogu ja ülikooli ajalooring traditsiooni pidada kolme sajandi taguste Rootsi sõdurite eeskujul lumesõda. Erinevalt Karli sõduritest valisid tänapäeva lumesõdalased aga lahingupaigaks mitte lageda välja, vaid Laiuse linnuseõue. Võitlejaid ? enamik neist üliõpilased ja õpilased ? kogunes ühtekokku kolmesaja ringis ning lahingut jälgisid mõned vägagi nimekad vaatlejad nagu president Lennart Meri, Rootsi suursaadik Elisabet Borsiin-Bonnier, Norra suursaadik Per Kristian Pedersen ja Islandi suursaadik Jon Baldvin Hannibaldsson.
Karl XII korraldas oma õppelahingu mitte siin, linnuses, vaid Jõgeva mõisa maadel, mis, pole võimatu, et tänapäeval lausa Jõgeva linna piiridesse jäävad, selgitas mullu lahingut pealt vaadanud emeriitprofessor Helmut Piirimäe. Lumekindluse kaitsjaid oli umbes 200, ründajaid poole rohkem.
Päritolult kirju on nii sõdalaste kui pealtvaatajate leer. Kohale tulla ei pea paljuks pealinlasedki. Mitukümmend tallinlast toob lumelahingut vaatama igal nädalavahetusel mööda Eestimaa huviväärsusi kurseeriv Looduse Omnibuss. Ent lahingut tullakse vaatama ka lihtsalt peredega. Hea, et Laiuse lumelahing saab meie maakonnas paljudele huvi pakkuvaks traditsiooniliseks ürituseks.
