Vooremaa on kirjutanud ja kirjutab edaspidigi paljudest aktiivsetest inimestest, kes meie maakonna eri paigus külaelu elustada püüavad. Esimene samm sellel teel on tavaliselt inimeste kokkuviimine ja külaseltsi registreerimine. Külaselts on hädavajalik sellekski, et mittetulundusühinguna raha taotleda.
Kui on algust tehtud kohalike projektidega, siis tulevad teadmised-oskused, et Euroliidu rahadele ligi pääseda.
Meie maakonnas on osatud kirjutada palju edukaid projekte. Siseministeeriumi tellimusel valminud kogumikust “Arendusprojektide hea kogemus” saab ülevaate kahekümnest Eestis ja viieteistkümnest Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud projektist. Kahekümnest edukalt ellu viidud regionaalsest arendusprojektist on viis Jõgevamaalt.
Edukate projektidena on välja toodud Laiuse ordulinnus, Kuremaa puhke- ja spordikompleks, Saare mõis, Palamuse paisjärvede puhastamine ning alevikku Theodor Lutsu muuseumi rajamine, samuti Rehemöldre aida renoveerimine ning sinna klaasikoja asutamine.
Lustivere külaselts taotleb Euroliidu SAPARDi abiprogrammi spetsiaalsest külaelu edendamiseks mõeldud kuuendast meetmest raha kolme projekti jaoks, neist enamik on nii või teisiti seotud lastega.
Kõik need, kes tahavad, et külaselts peaks aina kultuurimajas peoõhtuid korraldama, peavad oma arusaamades tõsiseid korrektiive tegema. Külaselts pole mõeldud ainult külarahva lõbustamiseks, vaid ka tõsisemateks ettevõtmisteks. Vooremaa soovib kõikidele tegutsevatele külaelu aktivistidele jõudu seltsitöö eestvedamiseks ja projektide kirjutamiseks. Küllap siis saavad korda jõusaalid, lapsed ning täiskasvanud võivad rõõmustada uute mänguväljakute ning kelgumägede ja palju muu kordatehtu või rajatu üle.
