Tänavu eraldati kümnele Jõgevamaa haridusasutusele Riiklikust Investeeringute Programmist (RIP) 8,5 ja 21. sajandi kooli programmi vahenditest lisaks veel 5 miljonit, kokku seega 13,5 miljonit krooni. Sellele lisandusid kohalike omavalitsuste rahaeraldused mitme miljoni krooni ulatuses.
Nii et saadud on ligikaudu 20 miljonit krooni, mis tegelikult on n-ö tilk vett merre, sest vanade amortiseerunud koolimajade kordategemiseks kuluks tegelikult palju rohkem. Näiteks ainuüksi Puurmani loss vajaks ligikaudu 30 miljonit. Kahjuks oleme nii vaesed, et kõike korraga ei saa. Kui osa koole korda teha, siis teine osa juba otsast laguneb. Ja mõnekümne aasta pärast algab kõik jälle otsast peale.
Õpilased ei hooli vaesusest ega viletsusest. Lapsed tahaksid normaalset kooli ? valgeid klassitubasid, sooje ruume, normaalset kööki ja võimalusi vaba aega veeta. Nende jaoks peaks olema loodud võimalikult head tingimused. Mida paraku kõikjal ei ole ega saagi olema.
Ka õpetajaid ei jätku. Inimene otsib, kus on parem ja kus kergema vaevaga oma kroonid kätte saaks. Nooremad ei tule enam meelsasti kooli, sest palk kipub mujal hoopis suurem olema. Ja tööd tuleb selle raha eest ilmselt vähem teha kui koolis.
Paraku on kurb tõde see, et kui kaovad vanad õpetajad, kes veel pea 80-aastaselt tunde suudavad anda, pole enam kedagi võtta. Võib-olla hakkab koolimaja kõrval oleva ettevõtte müügijuht kunagi koolis inglise keele tunde andma? Kui kooli kõrval ülepea veel mõni asutus-ettevõte alles on.
