Möödunud sajandi kaheksasümnendatel, mil Põltsamaa mõned aastad kinota oli, viskas üks põltsamaalane nalja, et selleks ajaks, mil uus kinomaja lõpuks valmib, on tema sellegi ära unustanud, kuidaspidi kinos istuda tuleb. Sama mudelit järgides ei peaks jõgevlased enam sedagi mäletama, mis “loom” see kino üldse on ? kui nad just Tartus-Tallinnas kinos ei tavatse käia.
Jõgeva on praegu ainus kinota maakonnakeskus. Ja jääb vaatamata kultuuriministeeriumi käivitatud programmile “Kino tuleb tagasi” ilmselt veel tükiks ajaks kinotuks, sest kohapeal pole suudetud leida saali, mis sobiks linnarahvale kinonäitamiseks. Kui kinonäitamise kohta aga pole, pole ministeeriumil mõtet ka Jõgevale projektsiooniaparatuuri ja ekraani muretsemisse investeerida.
Ministeeriumi kinonõuniku Meelis Muhu arvates sobib Jõgeval valida olevatest saalidest kinonäitamiseks kõige paremini kultuurikeskuse oma. Kultuurikeskuse rahvas ei suhtu aga kino võimalikku nende majja “maandumisse” kuigi hästi. Maja, suur saal sealhulgas, on õhtuti pidevalt kasutuses ja pealegi arvatakse, et koos kinopublikuga tuleb majja teistmoodi käitumiskultuur, poristest jalanõudest, nätsust, popkornist ja kokakoolast rääkimata, ning et see hakkab üsna pea peegelduma ka kultuurikeskuse interjööris.
Ent millised saalid siis veel võtta oleksid? Ega suurt olegi. Nii kahe gümnaasiumi, Aia tänava koolimaja, kunagise Pae restorani või mis iganes saali puhul kerkib üles hunnik probleeme, mis enne kinokõlblikuks saamist lahendamist nõuavad.
Võib-olla peaks mõistlike variantide puudumisel pakkuma välja mõne natuke kreisima ? näiteks kinoseansside korraldamise suhteliselt suure saaliga Kosmose restoranis? Siis oleksime ühe hüppega Tallinna tasemel ? võime Kosmose-nimelisse kinno filmi vaatama minna. Või tasuks hoopis linnaraamatukogu hoone peatse renoveerimise käigus kinonäitamiseks sobiva ruumi tekitamise peale mõelda? Kasutuslõlbliku idee väljapakkujale võiks igatahes vaevatasuks olla prii kinopääse elu lõpuni.
