Käesoleva aasta lõpuks moodustatakse Jõgevamaale kolm uut kaitseala ? Võtikvere, Saarjärve ja Kääpa. Kaitsealade moodustamine on seotud Natura 2000 võrgustiku väljakujundamisega Eestis. Kokku läheb kolme uue alaga kaitse alla 1886 hektarit.
Kõikidele loodavatele kaitsealadele koostatud kaitse-eeskirjad sätestavad kaitseala jagunemise eri osadeks (vöönditeks) ning määravad neis looduskaitseseaduse alusel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse. Huvilistel on võimalus kahe nädala jooksul loodavate kaitsealade kaitse-eeskirjadega tutvuda Jõgevamaa keskkonnateenistuses.
Kui osade maade Natura 2000 alade hulka arvamine on mõnel pool Eestis põhjustanud maaomanike ja looduse kaitsjate vahel suuri arusaamatusi ja tülisid, siis seni on Jõgevamaal erinevate alade kaitse alla võtmine kulgenud rahulikult, ilma eriliste emotsioonideta.
Natura 2000 näol on tegemist väga suure projektiga ? üks kuuendik Eesti pindalast peaks minema mingil kombel kaitse alla. Naiivne oleks loota, et vastulauseid ei tule ja kõik läheb nagu lepase reega.
Maaomanik tahab täpselt teada, mida ta tohib teha ja mida mitte. Looduskaitseala kaitse-eeskiri peaks selle täpselt kindlaks määrama.
Osa maaomanikke pole varem looduskaitse ja kaitsealade peale kuigi tõsiselt mõelnud. Kui Natura oma ukse ees, on inimesed ärganud ja märganud, et nende tegevusvabadus kitseneb. Natura võrgustiku väljakujundamise protsess võtab aega ja kestab kuni 2007. aastani.
Soomes tõi Natura kaasa palju kohtuprotsesse. Pikapeale on arutamisest ja selgitamisest tulu tõusnud – maaomanikud on hakanud olukorraga leppima, mõistes, et Natura aladele on näiteks lihtsam toetusi taotleda. Kindlasti ootab sama ees ka Eestit.
Saksamaal, Taanis ja Hollandis püütakse ülekultuuristatud maastikku looduslikkuse suunas tagasi pöörata. See on väga suur ja kulukas töö. Eesti jaoks on praegu soodne hetk astuda suur samm säilinud loodusmaastiku, elustiku ja laiemas mõttes elukeskkonna hoidmiseks.
