Kui Kaareperes ja Põltsamaal tegutsevad eestikeelsed apostlik-õigeusukogudused peavad jõule juba luterlastega ühel ajal, st uue kalendri järgi, siis Mustvee on endiselt kahtede jõulude linn. Täna peavad sealsed õigeusklikud ja vanausulised teist jõulupüha. Ja küllap poleks neil midagi selle vastu, kui valitsus võtaks kuulda mõnede Moskva patriarhaadi alluvuses tegutsevate õigeusukoguduste nõudmist, et ka vana kalendri järgsed jõulud oleksid riigipühad. Paraku halvaks selline kahtede jõulude riiklikul tasandil pidamine Eesti majanduse liiga pikaks ajaks. Seda aga, et õigeusklikud saaksid vabad päevad ühel ja teised teisel ajal, on võimatu praktiliselt korraldada. Samas ei saa eitada, et teatud diskrimineeriv varjund sellel tõesti on, kui luterlased võivad rahus pühi pidada, õigeusklikud peavad aga kombineerima, et töö kõrvalt kirikusse pühadeteenistusele jõuda.
Tegelikult tuntakse kahtede jõulude linna viimasel ajal rohkem võimutülide linnana. Kui asjaga lähedalt seotute jaoks on kompromissitu võitlus selle ümber, kellel õigus volikoguliikme kohale ja kellel mitte ning kes seadusetähte täpsemalt tõlgendab, väga tõsine asi, siis eemalt vaatajad ei suuda kogu seda tantsu ümber võimukatla enam ka parima tahtmise juures tõsiselt võtta, vaid tajuvad seda pigem habemega anekdoodina, rehmates teema taas üles kerkides käega: “Ah, jälle see Mustvee jama!” Tõsiseks võtab selle juures ainult mure, et kohtuvaidlustele keskendumine pole ajsaomastele isikutele juba pikka aega andnud linnaelu tegelike probleemidega tegelda.
Loodetavasti saabub varsti siiski ka Mustveesse jõulurahu. Sest ilmselt pole ka mustveelaste enamikule enam tähtis, kelle sõna peale jääb, vaid see, et see habemega tüli ükskord ometi lõpeks. Uuel volikogu esimehel, tasakaalukal vaimulikul Eenok Palmil on igatahes kõik eeldused saada lepitajaks ja rahu linna toojaks.
