Peipsi kaldal elab juba sajandeid koos kaks kultuuri: vene ja eesti. Et osades paikades Eestimaal tähistatakse jõule hoopis jaanuari algul ehk kaks nädalat meie harjunud jõulupäevast hiljem, seda osa inimesi teab. Täpselt sama on ka jaanipäevaga, kuid seda teavad juba vähesed. Tegemist on nende pühade tähistamisega vana ja uue kalendri järgi. Sellest ka kahenädalane vahe.
Väga võimalik, et Mustvee linn ja Kasepää vald ongi ainukesed Eestimaa Peipsiäärsed paigad, kus ivanipäeva veel tähistatakse. Ka käesoleval aastal toimusid Kasepää laululava ning Mustvee kultuurikeskuse kõrval paljude kohalike arvates aasta kõige lõbusamad peod.
Esinejaid jätkus terveks õhtuks. Mustveesse olid tulnud ilmekates vene rahvariietes Jõhvi kultuurikeskuse isetegevuslased: rohelistes sarafanides lauljad koos lõõtspillimängijaga ansamblist “Vene laul”, energilised noored showgrupist “Lumen Alias”, kes näitasid nii tantsu- kui ka laulunumbreid vene rahvuslike elementidega. Esinesid kohaliku kultuurikeskuse noorteklubi lapsed.
Kasepääl sisustasid õhtut Raja isetegevuslased. Esinejaid oli vanuses kolmest kuuekümne aastani. Raja kultuurimaja nais- ja lastekoor laulis nii kiriku- kui ka rahvalaule. Näidati mitmeid eri stiilis tantsunumbreid.
Mõlemate pidude korraldajad mõtlesid välja originaalsed jaanitulede süütamise viisid. Kasepää tule tõid õhupallidega autos suur “Ivan” ning väike “Marja”. Mustvee jõekalda lõkkeplatsi juurte sõitis valge paat, kus istusid vene rahvariietes noormees ja neiu tulega.
Selle aasta Mustvee ivanipäeva tegi eriliseks uue suure puukiige avamine kultuurikeskuse kõrval. Korraga mahuks sellele kiigele paarkümmend inimest. Ivanipäeva õhtuprogrammi ajal oleksid julgemad noormehed selle hiiglasliku ehitise äärepealt üle võlli ajanud.
Kiik ehitati Mustvee elanike algatusel ja nende abiga. Ühed tõid palgid, teised ehitasid, kolmandad aitasid rahaga.
Õige rahvapidu hakkas hilja õhtul, kui ka publik sai jalga keerutada. Mustvees korraldati noorte disko. Kasepääl mängis kella viieni hommikul nostalgilisi vene lugusid ansambel “Otvetnõi hod” Sillamäelt.
Peolisi ei häirinud seegi, et pidu peamiselt vene keeles peeti. Keegi ei tundnud end keele pärast ebamugavalt.
