Öise alkoholikeelu seaduse vastuvõtmine ei põhjustaks olulist hüpet salaviina ostmises, selgub värskest Postimehe poolt tellitud TNS Emori uuringust.
Emori projektijuhi Jaanika Hämmal selgitas, et uuringu põhjal ei saa teha alkoholi tarbimise kohta lõplikke järeldusi, ent mingi ettekujutus tekib. Uuring ütleb, et ligi 40 protsenti vastanutest ei tarbi alkoholi ning vaid kolm protsenti küsitletutest ostab seda naabervallast, kus keeldu pole.
Hämmal seab kahtluse alla väite, nagu poleks vastanutest üle kolmandiku üldse alkoholi tarbinud. Samuti suhtub ta skeptiliselt väitesse, et keegi küsitletutest pole kunagi illegaalse alkoholiga kokku puutunud.
Ka Vooremaa arvates ei vasta need arvud tegelikkusele. Kui nii oleks, poleks liigjoomine eriline probleem.
Samas võib sotsiaalministeeriumi kodulehelt leida infot, mille järgi alustavad eestlased “tutvust” alkoholiga noorelt ja paraku liigagi usinalt. Nii joob iga täiskasvanu aastas arvestuslikult ära 13 liitrit absoluutset alkoholi. See on kogus, mis topelt ületab Maailma Terviseorganisatsiooni eksperthinnangulise piiri, mille ületamine on aga juba oht kogu rahvastiku tervisele.
Tervise Arengu Instituudi mullune uuring näitas, et uuringu eel viimase kuu jooksul oli alkoholi tarvitanud üle kümnendiku 10-13-aastastest poistest, pooled 14-15-aastastest noortest ja kolmveerand 16-18-aastastest kooliõpilastest. Enamus lapsi joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest (siider, long drink, õlu), mida nad ise alkoholiks ei peagi.
Peame tunnistama, et Eestis juuakse ikkagi palju ning tuleb kasutada erinevaid vahendeid, et olukorda paremuse poole pöörata, muud ei jää lihtsalt üle. Nii on ka Vooremaa arvamusel, et öise alkoholimüügi seadusega ärakeelamine pole paha.
Juhul, kui riigikogu alkoholiseaduse muudatuse kinnitab, võib uuest aastast üle Eesti hakata kehtima öine “kuiv seadus”. Küllap aitaks keeld nii mõnegi meele pisut kainema hoida.
