Millist kurja viinakurat võib teha, teab kahjuks meist enamik. Eesti meeste keskmise eluea hoiavad jätkuvalt liiga lühikesena mitte sõjad ja katastroofid, vaid hulljulgus ning alkohol, kirjutab Postimees.
Laste ja perede väärtustamise nimel tahab sotsiaalministeerium keelustada alkohoolsete jookide jaemüügi neljal päeval aastas ning kehtestada üleriigilise öise müügikeelu, kirjutab Eesti Päevaleht. Minister Jaak Aabi idee kohaselt oleks müügivabadeks päevadeks emadepäev, lastekaitsepäev 1. juunil, teadmistepäev 1. septembril ja isadepäev.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul aitaks alkoholimüügi keelustamine bensiinijaamades ning spordiväljakutel noorte seas maad võtnud joomarlust piirata, nagu ka televisioonist alkoholireklaami kaotamine.
Tegelikkus pole tõesti roosiline ? hinnanguliselt kaotab riik salaviina tõttu 1,5 miljonit krooni päevas ning mis kõige hullem ? Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmeil põhjustab Eestis iga kolmanda mehe ja kaheksanda naise surma alkohol.
Siit järeldus ? riigi senine liberaalne alkoholipoliitika toimib lünklikult. Kuid selle muutmiseks või muutmata jätmiseks on vaja nii majanduslikku kui sotsiaalselt analüüsi ning lisaks nendele ka tubli ports tervet talupojamõistust. Sest tegemist on valdkonnaga, kus kehtivad oma salapärased seadused ja loogika.
Äärmustesse laskumine on siin ohtlik ja eeskujud mujalt maailmast samuti vastuolulised. Vaevalt, et meile sobib Norra variant, kus poes maksab pudel viina eesti rahas ligi 600 krooni, maapiirkondades aga aetakse massiliselt puskarit, mille maitsestamiseks müüakse essentse isegi bensiinijaamades, ja suur osa nendest, kes puskarit ei aja, ostavad oma viinad Rootsist.
Tegelikult veelgi tundlikum teema on kõikvõimalikud müügipiirangud. Teatud inimgrupi hulgas need kindlasti joomist vähendavad, aga see grupp pole reeglina ohtlik. Samas avavad taolise piirangud uusi horisonte allilmale ja muidu ärikatele. Gorbat?ovi karskusaega ju mäletame, taksoviinad ja nurgatagused monopolid tulevad lihtsalt tagasi.
Kuigi põhimõtteliselt paljude maades taolised piirangud toimivad, tuleb vaadata, kas ühiskond on juba nendeks küps. Ja kas tal on piisavalt jõudu nende täitmist tegelikkuses kontrollida.
Igal juhul ei saa liberaalset alkoholipoliitikat pidada liigjoomise peamiseks põhjuseks ? selle juured on ennekõike sotsiaalsed.
Kuigi joomist tuleb tõesti püüda igati takistada, ei saa seda reeglina teha jõuga ? pigem inimeste turvatunde, elatustaseme ja tulevikulootuste edendamise läbi. Kuna enamjaolt on tegemist tagajärje, mitte põhjusega.
