Üksteise järel avastavad asjatundjad Jõgeval ja lähiümbruses kaitsealuseid kauneid orhideesid. Need taimed on küll kauniste õitega ja pakuvad silmailu, kuid nõuavad erilist hooldust selles mõttes, et murude tavahoolduse puhul neid taimi lihtsalt enam poleks.
Jõgeva linnaaednik peab kähku tagama kõikide haruldaste taimede kaardistamise ja samas peavad kaardid jõudma ka hooldusfirma töölisteni.
Kui niitja ikka laialehist neiuvaipa ära ei tunne, pole midagi parata, ta lihtsalt niidab selle taime maha.
Kui aga tööjuht ise samuti haruldasi taimeliike ei tunne, pole midagi parata. Kahjuks pole hooldusfirmal raha, et palgata tööjuhiks aednik, kes suudaks töölisi ka taimede tundmisel aidata ja õpetada. Selleni on meie haljastuses jõutud vähempakkumistega! Meie häda on selles, et igal pool püüame võimalikult odavalt hakkama saada ? ja tulemus on nüüd käes. Kuidas hooldusfirma töötaja teab, et ta on kaitsealuse haruldase liigi maha niitnud, kui keegi pole talle kunagi midagi haruldastest taimedest rääkinudki? Kui tal koolist on möödas juba paarkümmend aastat?
Mida teha, et teave jõuaks ka tegelike töötegijateni? Kuidas seda korraldada? Jõgeva linnaaednikul on nüüd päris palju peamurdmist.
Ja veel: miks ei võiks Piiri parki ainult kaks korda aastas niitagi? Näiteks mai algul või keskel ja septembris? Las kaunid lilled õitsevad! See jälle ei mahtuvat kuidagi lepingu raamesse, sest linna ja hooldusfirma vahel sõlmitud lepingu järgi tuleks niita x+1 korda. Kui jääb niitmata, on lepingut rikutud. Jääbki tunne, et meie elu suunavad ja määravad x ajal sõlmitud lepingud? Igal reeglil pidi ju olema erandeid?
Vooremaa on seisukohal, et haruldased taimed tuleks kõigepealt kaardistada ja seejärel muuta Jõgeval ka niitmispoliitikat. Linnakodanikele tuleks aga teha selgitustööd, et Piiri park pole niitmata mitte lohakusest, laiskusest ja saamatusest, vaid selleks, et seal saaks haruldasi taimi imetleda. Needsamad linnakodanikud, kes imelühikest muru nõuavad, võiksid kõigepealt õiteilu nautida ja siis mõelda, kas ikka on vaja sentimeetrist muru või võib see mõnes kohas olla ka pisut kõrgem.
