JUHTKIRI: Jõgevamaa kultuuritegijate tugev avaldus

Laulu- ja tantsupidu „Iseoma” on lõppenud.
Jõgevamaalt osales sellel 553 laulupeolist, 270 tantsupeolist ja 13 rahvamuusikut. See on arves-tatav näitaja. Tugeva töö tegi ka korraldusmeeskond.
Mõistagi oli osalejaid rohkem suurtest keskustest nagu Tallinn ja Tartu. Kui vaadata statistikat, siis kõige rohkem osalejaid tõi seekord peole Tallinna 21. kool, olles esindatud koguni 433 pidulisega.
Et ilm mängis vingerpussi ja kahe päeva jooksul sadas maha 28 mm sademeid ehk ligi 40 protsenti juulikuu sademete normist, jättis see mõistagi peo korraldusse oma jälje. Aga hoolimata kõigest sai pidu peetud ja kui laulupeo viimased lood olid kõlanud, nägi õnnelike nägudega inimesi lauluväljakult lahkumas.
See, et Jõgevamaa oli korraliku esindusega laulu- ja tantsupeol osaline ning kohal, tuleneb paljuski ka asjaolust, et Jõgeva maakonnas ja siinkandi maapiirkondades tegeletakse jätkuvalt rahvakultuuri edendamisega ja on inimesed, kes seda eest veavad. Kui kaoksid eestvedajad ja rahvakultuuriga tegelejatel motivatsioon, siis tekiks ju küsimus, kes läheksid tulevikus laulu- ja tantsupeole – kas ainult Tallinna inimesed?
Laulu- ja tantsupidu on meid alati kokku kutsunud ja rahvana ühendanud. Läbi aegade oleme seda traditsiooni nii ühiselt kui ka ühekaupa oma südameis hoidnud ja õlgadel kandnud.
See, et maapiirkonnas tegeletakse jätkuvalt rahvakultuuriga, ongi ehk lõppude lõpuks alustala, miks Eesti kultuur on nii kaua püsinud ja elujõuline olnud.
Tuleb loota, et mõne tantsurühma või laulu-koori tegevus maakonnas ei takerduks kunagi raha puudumise taha või selle taha, et inimesed ei pea enam rahvakultuuriga tegelemist oluliseks.