Külmalinnana ja jõuluvana kodulinnana tuntuks saanud Jõgevale peaks jäähall sobima küll. Arvestades siinseid pikki jäähokitraditsioone, leiduks kindlasti ka kohalikke huvilisi, kes halli kasutaksid. Ja mitte ainult. Korralikku jäähalli tuleksid treenima ka lähiümbruse sportlased. Nii et muret, et kallis rajatis peaks tühjana seisma, ei tohiks olla. Pealekauba pole Eestis just kuigi palju moodsaid tehisjääga halle.
Mõttele lisab jumet seegi tõsiasi, et talved on meil viimastel aastatel püstitanud soojarekordeid. Kui mullu sai veel kuu-poolteist loodusliku jää peale loota, siis tänavu neid rõõme näha ei õnnestunudki. Uisud sai alla panna Jõgevale lähimal kunstkattega jääväljakul Tartus. Kes sinna muidugi sõita sai.
Kõik on kena ja tore, aga mõttel on üks suur “aga? ja see on raha. Kust võtta jäähalli rajamiseks miljonid, seda veel esialgu ei teata. Kultuuriministeerium on lubanud küll toetada, aga kui suure summaga võib arvestada? Kas omavalitsused on nõus toetama jäähalli rajamist? Kui suure summa saaksid nemad välja käia?
Kas on veel võimalusi projektidest lisaraha taotleda? Kes peaks projektitaotluse kirjutamise enda peale võtma? Kui suurte summadega võib projektide puhul üldse arvestada?
Kui palju raha saaksid välja käia sponsorid? Kuidas sponsoreid juurde leida?
Küsimusi on palju, vastuseid tuleb otsima hakata. Siis selgub ka projekti edasine saatus.
11. märts 2008
