Jõgeva Gümnaasiumi seinte vahel oli kogu selle nädala jooksul eriliselt palju muusikat, kuigi Alo Mattiisenile pühendatud seekordsed, järjekorras kaheksandad muusikapäevad avati pidulikult eile. Alates esmaspäevast sai koolipere kuulda rikkalikult kontserte, mõnest neist oli võimalus osa saada linnarahvalgi. Eile sai alguse traditsiooniline üle-eestiline koolinoorte vokaalansamblite konkurss, mis jätkub ka täna.
Kaks korda aastas, märtsis ja novembris, muutub Jõgeva nooruse linnaks. Novembrikuus oodatakse Eestimaa gümnaasiuminoori Betti Alverile pühendatud luulepäevadele “Tähetund”, mida mullu korraldati üheteistkümnendat korda järjest. Märtsis saabuvad “laululinnud” üle Eesti justkui kevadekuulutajad. Jõgeva on Betti Alveri ja Alo Matiiseni linn ning sel moel nende kahe mälestust jäädvustada ongi ehk kõige ilusam ja õigem.
Alo elutee kestis kolmkümmend viis aastat kevadest kevadeni. Tänavu aprillikuus saanuks ta neljakümne kolme aastaseks, 30. mail aga möödub Alo surmast kaheksa aastat. Lühikeseks jäänud elu jooksul jõudis ta endast eesti rahvale jätta arvukalt laule, instrumentaalteoseid ja suurvorme, muusikat teatrietendustele ja filmidele, rokkooperi “Dispuut” jne. Ehkki Alot seostab kogu Eestimaa kõige enam laulva revolutsiooniga, mil ta laulude autorina neid ise sageli juhatas justkui laulupeol, on tema muusikaline pärand kokku aukartustäratav ja väärtuslik.
Täna ja eile laulsid Jõgevale kogunenud noored püsti seistes katkendit muusikalisest muinasjutt-ballaadist “Väike merineitsi”. Nii on see muusikapäevadel igal aastal. Need on ilusad ja hardad ühtekuulumise hetked. Selle muusika kirjutas Alo Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatrile Liblikapüüdja. Sõnad on Alo sõbralt Jüri Leesmendilt, kellega nad kümme aastat koolis pinginaabrid olid. “Nii elus kui muinasjutus jääb suurimaks otsijaks hing..,” kõlab nüüd justkui omamoodi hümnina Alo kodulinnale. Siin, Roosi tänaval, kus praegu elab Alo ema Helmi, oli Alol tema eluajal ikka turvalisim peatuspaik, olid siis elurajad teda kodust kuitahes kaugele viinud.
Seitsme möödunud aasta jooksul on Alole pühendatud muusikapäevade ajal peetud ansamblite konkursilt saanud tuule tiibadesse mõnedki lauljad. Esimestel muusikapäevadel astus näiteks üles koolipoiste ansambel Rumal Noorkuu, kelle tähelend just sealt alguse saigi. Rumalaks nad enam ennast küll juba mõnda aega ei nimeta, noorkuuna säravad muusikataevas aga endistviisi. Nüüd pääsevad Jõgevale laulma juba parimatest parimad koolinoorte ansamblid üle Eesti.
