Juhtkiri: Jõgeva jääbki ootama

Vene ajal hoiatasid jalakäijaid raudtee ääres sildid hoiduma rongi eest. Toona olid kiirused tänasega võrreldes oluliselt väiksemad. Õnnetusi juhtus ikka.
Jõgevale on turvalist raudteeületust lubatud üle 20 aasta. On koostatud erinevaid projekte, ent kõik need on jäänud realiseerumata. Siin on rongi alla jäänud üksjagu inimesi, kes võinuks veel elada. Mida pole, see on tunnel raudtee all. Isegi väiksemad kohad on saanud turvaliseks raudtee ületamiseks tunnelid. Näiteks Tamsalu, viimane näide on Kaarepere. Tänapäeval ehitab tunneli valmis aastaga kui aga tahtmist ja raha on. Jõgevalt liigub päevas läbi 11 Elroni rongipaari ja järgmisest aastast liiklus veelgi tiheneb. Ka mõned kaubarongid vuravad läbi. Elanikke on Jõgeval oluliselt rohkem ja kõik eeltingimused peaksid olema täidetud tunneli tarbeks.
Ei veena raudtee kõrgete ametimeeste jutt, et Jõgeval peatuvad kõik rongid ning kiirused on siin väiksemad. Rongid ei liigu Tartu poolt jaama teosammul, vaid vuravad sisse 50 km/h. See on arvestatav kiirus. Kui inimene on nõrga nägemise või kehva kuulmisega, ei kuule ta lähenevat ohtu. Olgu kiirus kui tahes väike. Nii võib rongile ette astuda ja õnnetus ongi käes. Jõgeva linn on asunud ja asub aga kahel pool raudteed ning rahvas ületab raudteed pidevalt.
Ilmselt tuleb siin vaadata kohaliku võimu suunas, sest endine linna- ja ka maavalitsus pole olnud kõik need aastad piisavalt järjekindel ega avaldanud raudtee juhtkonnale survet. Kui oleks tahetud, oleks tunnel olemas. Kaarepere tarbeks leidis raudtee kohe 2,5 miljonit. Järsku leiab regionaalminister kusagilt sahtlinurgast ka Jõgevale selle raha?