Inimene on üks imelik putukas. Elab siin maakamaral, omab isegi aju, aga vahel jätab selle mugavusest kasutamata. Näiteks siis, kui joogipudeli-purgi autoaknast tee äärde või paadist vette viskab. Või kogunisti koorma prahti metsa alla kärutab. Kui kõik nii teeksid, ei paistaks meie peanupud varsti enam prahi seest väljagi.
Õnneks kõik nii ei tee. Kes sellepärast, et kodus korralikuks õpetatud, kes sellepärast, et koolitunnis või mõne projekti kaudu keskkonnateadlikuks indiviidiks saanud. Vooremaa tänases esiküljeloos ütleb Jõgevamaa keskkonnateenistuse keskkonnateabe spetsialist Ulvi Selgis, et laste keskkonnateadlikkuse kujunemisel on suur roll vanematel: laps käitub vastavalt sellele, mida ta kodus näeb. Aga tänapäeval juhtub ka vastupidist: et muna õpetab kana ehk et laps surub vanematele peale rohelist mõtteviisi.
Kolmapäevases ?Pealtnägijas? oli näiteks saatelõik ülipopulaarsest laste internetiportaalist lastekas.ee ja seal jooksvast animasarjast, mille peategelaseks Jänku-Juss. Pärast prügi sorteerimisest kõneleva Jänku-Jussi filmi vaatamist nõudnud paljud lapsed, et nende kodus hakataks jäätmeid sorteerima ja pandipakendeid taarapunkti viima. Ega vanale koerale, nagu rahvasuu ütleb, uusi trikke naljalt selgeks õpetagi. Nii et meie keskkonna puhtus tulevikus sõltubki noorte tänasest keskkonnakasvatusest.
Praegune olukord pole sugugi kiita. Eesti on kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest Euroopa Liidu üks suuremaid saastajaid, öeldakse statistikaameti üleeilses pressiteates. Ainuüksi tekkinud süsinikdioksiidi koguste sidumiseks peaks iga Eesti elanik istutama aastas 45 puud. Kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest elaniku kohta on Euroopa Liidu 27 riigi hulgas vaid Iirimaa ja Luksemburg Eestist suuremad saastajad. Samuti on Eesti Euroopa Liidus üks suuremaid ohtlike jäätmete tekitajaid. Kui aasta jooksul Eestis tekkinud ohtlike jäätmete kogused Eesti territooriumile laiali laotada, siis kataksid need maapinna ligikaudu 8 cm paksuse ühtlase kihina.
Eelöeldule võiksime mõelda nii homme, kui kogu maailmas tähistatakse Maa päeva, kui ka muul ajal.
