Soomet nimetatakse tuhande järve maaks, kuigi järvi on seal tunduvalt rohkem kui tuhat ? selles võib veenduda igaüks, kes lahetaguse naabermaa kaarti vaatab. Eestiski on järvi päris palju. Ühed kenamatest on leivapätsisarnaste voorte vahelt vilkuvad Vooremaa järved, millest enamik jääb Jõgevamaa piiridesse. Jõgevamaale jääb ka kena tükk Euroopa ühe suurema järve ? Peipsi järve ? randa. Kes iganes Jõgevamaal turismiarendusplaane ei peaks, järvedel on neis enamasti oluline roll.
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu volikogu arutas eile Palamusel Vooremaa järvede keskkonnaseisundit ning järvede korrastamise võimalusi. Õnneks on möödas need ajad, mil suurpõllumajandus kontrollimatult järvi reostas ja looduskaitsjate hääl bürokraatlikes instantsides kuuldamatuks sumbus. Ent probleeme jätkub ka tänapäeval. Näiteks ihuvad kenadele järveäärsetele maadele hammast kinnisvaraarendajad, kes mõistagi sooviksid sinna ehitada võimalikult palju elamuid. Ent kui neid sinna liiga tihedalt pikkida, seisavad vastsed majaomanikud varsti silmitsi ökoloogilise katastroofiga. Tänapäevastes elamutes kasutatakse ju päris ohtralt vett, ühiskanalisatsiooni sellistesse paikadesse aga ei rajata, vaid juhitakse kogu reovesi imbkaevudesse, kust saaste tasapisi pinnasesse, põhjavette ja järve levib.
Sellest on nüüdseks samuti aru saadud, et ühes pajanurgas rammusamat suppi keeta ning veekogu tüki- või jupikaupa tervendada ei saa, vaid vaja on eri omavalitsuste, riigistruktuuride, ühiskondlike organisatsioonide, eraomanike jt koostööd.
Kuremaa kauaaegne kooli- ja majandijuht Endel Sööt teeb tänases Vooremaas ettepaneku ehitada Laiuse voore lõunanõlvale meie uhkuse ? järvederikka vooremaastiku ? imetlemiseks korralik vaatetorn. Mõte tundub esmapilgul hullumeelse ja riskantsena. Kust see raha võetakse ja kas see ikka ära tasub? Aga eks kõik geniaalsed ideed ole esiotsa hullumeelsed paistnud.
Võrumaalastel on igatahes vedanud, sest Suurele Munamäele taibati vaatetorn ehitada juba esimese Eesti Vabariigi ajal. Nüüd on see end turismiatraktsioonina ammu tõestanud ning sellise objekti renoveerimiseks euroraha ikka antakse. Mine tea, äkki mahub Eestimaa ahtale pinnale siiski veel üks niisama võimas vaatetorn ära? Ainult et siis tuleb korda teha kõik see, mis selle tipust ära paistab?
