Riigiisadel on rind kummis: me ju toetame lapsi. Poliitikud kirjutavad erinevates väljaannetes, et näiteks ühekordne sünnitoetus tõusis tänavu 5000 kroonini ja põhikoolilastele võimaldatakse tasuta koolitoitu.
See on õige, aga tihtipeale unustatakse mainimata, et riiklikud toetused ei ole tõusnud juba aastaid.
Kohalikud omavalitsused toetavad oma lapsi väga erinevalt. Huvitav on see, mitmed omavalitsused, mis kuuluvad elujõulisuse topis lõpukümnesse, toetavad oma lapsi suhteliselt rohkem kui suuremad ja rikkamad omavalitsused.
Näiteks kiitles Tallinn, kus elab kolmandik elanikest, oma sünnitoetusega: meie võimaldame lapse sünni puhul 5000 krooni. Nüüd on Tallinna toetus mitmeid aastaid samaks jäänud, kuid väikeste valdade toetus talle järele jõudnud.
Meie maakonnas maksab 5000-kroonist sünnitoetust lausa kolm omavalitsust: Puurmani ja Põltsamaa vald ning Põltsamaa linn.
Meeldiv on aga see, et paljud vallad ei rõhu niivõrd ühekordsetele toetustele, vaid on lastele aastaid tasuta koolitoitu võimaldanud, samuti kompenseerinud töövihikud. Näiteks Saare vald Peipsi ääres teeb lastele jõulupakid, tasub prillide eest, toetab gümnasistide kooli ja kodu vahet sõitmist, kompenseerib toiduraha ja maksab lastega peredele toetust küttepuude ostmiseks.
Puurmani vald maksis põhikooliõpilastele kinni pool töövihikute maksumusest ning võimaldab ka gümnaasiumiõpilasele tasuta toidu. Mustvee linn ja Pajusi vald aitavad muu hulgas lapsi prillide ostmisel. Seda loetelu võiks jätkata veelgi.
Kasepää vallavanem Jüri Vooder juhtis näiteks tähelepanu sellele, et alati ei pea toetus olema rahaline. Nii saavad kord nädalas tasuta Kuremaal ujumas käia lapsed, kelle vanemad seda neile võimaldada ei saaks. Samuti maksavad omavalitsused kinni ekskursioonibusse.
Jõgeva vald oli esimene, kus võeti palgale lastekaitsespetsialist. Nüüdseks on selles vallas ka mitu avatud noortekeskust.
