Seni, kuni looduse kaitsjad, euroametnikud ja ministeeriumi targad huntide arvukuse üle vaieldes sõnu loobivad, on võsavillemid teinud omi seadusi. Nendel pole paraku kahejalgsete terve mõistusega mingit pistmist.
Jahimehed kinnitavad, et hundid on Jõgevamaal ainuüksi Torma ja Pala vallas murdnud maha mitukümmend koera. Hiljuti langes kriimsilmade saagiks õuekoer Põltsamaa vallas Sulustveres.
Küla servas paikneva Lätimihkli talu koer murti maha kella poole viie paiku päeval. Hommikul leidsid jahimehed kadunud koera jäänused talust poole kilomeetri kaugusel asuvast metsast.
Jõgevamaal korraldati viimased otseselt võsavillemite arvukuse vähendamiseks mõeldud lippudega hundijahid 2001. aastal, nii tabati neli hunti. Tunamullu kütiti teiste jahtide käigus viis, mullu aga mitte ühtegi hunti.
Jahieeskirja kohaselt võib hundijahti pidada küll 1. augustist kuni 31. märtsini, kuid juba novembris sai küttimislimiit 16 hunti täis ja Jõgevamaa jahimehed ei saanud küttida mitte ainsamatki. Mulluse ulukiloenduse andmetel elutses Jõgeva maakonna jahipiirkonnas 21 hunti. Asjatundjate hinnangul on hunte küll vähemaks jäänud, kuid siin elab kindlasti rohkem kui paarkümmend isendit.
Et sellel jahiaastal lõppes hundijaht juba enne esimest lund, aga eelmisest suvest saati on Torma ja Pala kandis õuekoerte kadumine lausa massiline, tegi maakonna keskkonnateenistus ministeeriumile taotluse ühe koeramaia hundi küttimiseks. Keskkonnaministeerium leidis, et tavapärasest käitumisest erinev isend, kes on spetsialiseerunud koduloomade, eriti koerte murdmisele, ei oma populatsiooni säilimise seisukohast olulist tähtsust ja andis loa see probleemne hunt tappa.
Nii ranget küttimispiirangut nagu praegu kehtestatu, poleks huntidele vaja. Kannatavad ju talupered ja metsloomadki. Järvamaal ja küllap Jõgevamaalgi pole varsti enam ühtegi metssiga, sest tänavused põrsad on pea kõik võsavillemite saagiks langenud.
