Tervisespetsialist, Lõuna-Taani ülikooli lektor ja Maailma Terviseedenduse Assotsiatsiooni juhatuse liige Anu Kasmel pidas mõni aeg tagasi Jõgevamaa omavalitsustöötajatele huvitava ja mõtlemapaneva ettekande ?Rahvastiku tervis on omavalitsuse otsustada ja kujundada?. Ta tõi välja murettegeva statistika, kui lühike on eestlase eluiga võrreldes teiste eurooplastega ja kui suur on surmade arv samas kontekstis. Selgus ka, et mida madalam on inimese haridustase, seda halvem on tema tervis.
Levinud müüt, et rahva tervis paraneb koos majanduskasvuga, ei pea paika, näitavad eri riikide kogemused. Tervist mõjutavad faktorid asuvad ka väljaspool tervishoiusüsteemi. Inimeste terviseprobleemide lahendamiseks ei piisa pelgalt investeeringutest tervishoiusüsteemi. Banaalset võrdlust kasutades oleks see nagu tulekahju kustutamine, rohkem tuleks tegelda aga tuleohutusega, mis muuhulgas on ka majanduslikult märksa odavam.
Kõige enam sõltub inimeste tervis ühiskondlikest teguritest: sotsiaalsetest toetusvõrgustikest ja sotsiaalsest turvalisusest.
Juba poolteist sajandit tagasi kirjutas Briti epidemioloog William Farr, et ühegi Euroopa riigi elanikkonna tervis ei tulene juhusest ? see on otseselt seotud poliitiliste ja keskkondlike tingimustega, kus see rahvas elab. Iga poliitiline otsus mõjutab otseselt või kaudselt meie ja me laste elupäevade arvu ja kvaliteeti.
Seepärast ongi Jõgevamaal käimasolevasse traumade ja alkoholi tarbimise ennetamise projekti kaasatud kohalikud omavalitsused. Omavalitsustes moodustatakse tervisenõukogud, aasta lõpuks peaks selline nõukogu tegutsema vähemalt pooles tosinas maakonna vallas-linnas.
Mõistagi ei piisa ka ainult eeskujulikest keskkonna- ja sotsiaalsetest tingimustest. Rahvastiku tervise olukorda muudab peamiselt inimeste endi teadlikkus tervislikust käitumisest.
Need on küll ammukuuldud tõed, ometi vajavad ikka ja jälle ülekordamist.
