Eestis on kõige rohkem registreeritud HIV esmajuhte Euroopas ? 2006. aastal oli see number 504 juhtu miljoni elaniku kohta. Keskmine registreeritud juhtude arv Euroopas on 111.
Eestit iseloomustab endiselt HIV/Aidsi kontsentreeritud epideemia, mille puhul HIV-levimus süstivate narkomaanide seas ületab viis protsenti, kuid rasedatel naistel jääb alla ühe protsendi.
16. novembri seisuga on Eestis aastate jooksul HI-viirust diagnoositud kokku 6286 juhul, sealhulgas AIDS 176 inimesel. Euroopas on Eesti 460,9 nakatunuga miljoni elaniku kohta HIV-nakatumise osas esimesel kohal.
Esimene HIV-kandja registreeriti Eestis 1988. aastal. Aastatel 1988?1999 registreeriti Eestis kokku 96 uut HIV-nakkuse juhtumit, igal aastal kuni kümmekond.
2000. aasta teisel poolel toimus järsk tõus uute HIV-nakatunute osas, see jätkus ka 2001. aastal, mil registreeriti 1474 uut juhtu. Alates 2002. aastast on ametlikult registreeritud uute juhtude arv vähenenud, kuid püsib suhteliselt stabiilsena väga kõrgel tasemel.
See on kurb ja õõvastav statistika, mille peale terved inimesed tavatsevad öelda, et see kõik on “kusagil seal, mitte siin meie juures?. Paraku on see kõik piltlikult öeldes varsti ka meie ukse taga. Silmi kinni pigistada ja kõike eitada oleks lihtsalt ülimalt lühinägelik.
Räägitakse nn teisest lainest ehk suurenevale levikule üldelanikkonna seas. Räägitakse Tartust kui nooruse linnast ja vabameelsuse mõjust.
Positiivne on see, et ühiskond on probleemi senisest enam teadvustanud. Aidsiennetajatel on rohkem koostööpartnereid, kes on võtnud vastutuse ja näevad endal rolli HIV-epideemia ennetamisel. Ka erasektoril on suurem huvi. Kõige tähtsam aga on, et igaüks meist tajuks oma personaalset vastutust.
Kes ikka ei saa aru, kui tõsine asi tegelikult on, neil soovitab Vooremaa lugeda Doris Lessingi raamatut “Kõige ilusam unelm?.
