Jõgeva Sordiaretuse Instituut on vaid kaks aastat noorem kui Eesti Vabariik. Selle eest, et Eesti teaduse ja põllumajanduskultuuri üks oluline osa ? sordiaretus ? nii tihedalt Jõgevaga seotud on, oleme tänu võlgu Mihkel Pillile. Just temale kui tulevasele direktorile andis Eesti Sordiparanduse ja Seemnekasvatuse Edendamise Selts ülesande leida sobiv koht loodava sordikasvanduse jaoks.
Pill sõitis kõne alla tulevad paigad läbi ning otsustas, et sobivaimad hooned ja põllud on saadaval Jõgeval. Otsustanuks ta teisiti, oleks instituudi juubelipidu peetud kusagil mujal ning Jõgeva nimi oleks nii Eestis kui ka kogu maailmas hoopis vähem tuntud kui see praegu on.
1920. aastal seitsme töötaja ja kolme osakonnaga alustanud teadusasutus on kandnud kord sordikasvanduse, kord sordiaretusjaama, kord sordiaretuse instituudi nime, selle külge on aegade jooksul liidetud ja selle küljest lahutatud mitmesuguseid struktuuriüksusi, see on olnud kord iseseisev asutus, kord Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi koostisosa ning selle tegevusvaldkond on võrreldes algusaegadega tunduvalt laienenud. Nüüd tahtvat Põllumajandusülikool Jõgeva Sordiaretuse Instituuti enda külge liita. Jõgeva Sordiaretuse Instituut on ainus põllumajandusettevõte, mida viimase nelja aasta jooksul pole reorganiseeritud.
Asi on seda imelikum, et 2001. aasta aprillis lubas direktor Mati Koppel Maalehe raadiosaates naljatamisi, et instituudile liidetakse juurde põllumajandusülikool. Nüüd kipub asi tõeks minema, kuigi vastupidiselt. Jõgeva Sordiaretuse Instituudile pole liitmine meeltmööda. Kuidas asutused suudaksid koos töötada, mida koostöö tulemusena saavutatakse? Kas reorganiseerimine on vajalik ainult reorganiseerimise pärast? Eesti riigile oleks see väga suur kaotus, kui Jõgeval ühel heal päeval enam sordiaretuse instituuti poleks.
85 aasta jooksul on Jõgeva Sordiaretuse Instituudis aretatud 278 tera- ja kaunvilja-, õlikultuuride, heintaime-, kartuli-, köögivilja- jm sorti. Sordiaretuse Instituudi ühes värskemas struktuuriüksuses, geenipangas on aga pikaajalisel säilitamisel aga koguni 1200 säilikut 53 liigist. See väärtuslik aretusmaterjal pole oluline mitte ainult meie endi, vaid ka kogu maailma jaoks: Jõgeva SAI geenipank osaleb Põhjamaade Geenipanga ja Baltimaade ühises põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise ja säilitamise alases programmis ning FAO ehk ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Taimede Geneetiliste Ressursside Instituudi poolt koordineeritavates rahvusvahelistes projektides.
