Maailma rängim tuumajaama õnnetus toimus T?ernobõlis 26. aprilli varahommikul 1986. Plahvatuses lendas tuumajaamal katus pealt minema ning õhku paisku radioaktiivne pilv, mis mürgitas suure osa nii endise Nõukogude Liidu kui Euroopa territooriumist.
Nõukogude võimud eitasid katastroofi toimumist päevade kaupa ning neil võttis kaks nädalat, enne kui õnnetuse tegelikust tõsidusest rääkima hakati. Info rahva seas aga levis siiski.
ÜRO andmetel suri T?ernobõli õnnetuse tõttu peamiselt vähihaigustesse kuni 9000 inimest. Greenpeace teatas aga eelmisel nädalal, et see arv võib olla umbes kümme korda suurem. Greenpeace on avaldanud arvamust, et kui liita ka muud haigused, siis võis T?ernobõli katastroof põhjustada kuni 200 000 surma.
Praegu on jaam betoonist sarkofaagis ning jaama ümber on 30 kilomeetri raadiuses suletud tsoon.
Täpselt hetkel, mil õnnetuse öösel jaamas häire anti, kohaliku aja järgi kell 1.23, helistati eile Ukrainas kirikukelli ning peeti leinaseisak. Ukraina praegune president Viktor Ju?t?enko külastas kolmapäeval T?ernobõli tuumajaama ning kohtus inimestega, kes jaamas 20 aasta eest töötasid ning päästetöödel osalesid. Avati monument õnnetuse ohvritele ning Ukraina parlamendis on plaanis korraldada õnnetuse kohta veel eraldi arutelu.
Eestist käis sellest T?ernobõli põrgukatlast läbi umbes 5000 inimest, kellest praegu elab siin 3500. Tänases Vooremaas meenutavad oma T?ernobõli läbielamisi ka kaks Jõgevamaa meest.
T?ernobõl märgib ühte peatükki seesmiselt mäda Nõukogude Liidu kokkuvarisemise protsessis. Kuid nende jaoks, kes sellega otseselt kokku puutusid, oli T?ernobõli õnnetus tohutu inimlik tragöödia ning ka Eesti riigi kohustus on neile igati abiks ja toeks olla.
