Kuidas jäite rahule Valmecos ja Werol Tehastes nähtuga?
?Mõlemast firmast jäi väga hea mulje. Kui selliste ettevõtjatega kokku puutuda, siis hakkab mõnede teiste inimeste soigumine, et paari naftarongi saabumata jäämine viib Eesti majanduse kriisiseisundisse, ikka väga ülepingutatuna tunduma. Valmeco ja Weroli juhid on oma võimalusi realistlikult hinnates teinud jõulised arenguplaanid.
Werol Tehastes on tänu täiendavatele investeeringutele suudetud tootlikkust suurendada. Werolis tegeldakse ka koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehinkaülikooli teadlastega tõsiselt tootearenduse küsimustega ning ma ei imestaks, kui ühel heal päeval saaks selle firma põhitoodanguks mitte rapsiõli, vaid rapsikoogist saadav valk.
Kui Weroli ja Valmeco suguste ettevõtete juhid tõstatavad küsimuse, kas riik peaks firmasid tipptehnoloogia soetamisel toetama, siis tundub see täiesti õigustatuna. Muu hulgas aitab tipptehnoloogia kasutuselevõtt lahendada tööjõu küsimusi. Tsehhis, kus enne töötas näiteks 40 inimest, saadakse pärast tipptehnoloogia juurutamist hakkama kümmekonna inimesega. See on ju suur võit!?
Samas valmistab nii Valmecole kui ka teistele meie puiduettevõtetele peavalu Venemaa puidutarnete seiskumine.
?Puidutööstuse probleemid avaldavad teatavat mõju kogu Eesti majandusele, sest puidutööstuse klaster Eesti SKTs on 9-10 protsenti. Venemaa otsust puidu ja teiste toorainete hinda tõsta või selle väljavedu piirata ei saa Eesti kuidagi mõjutada. Küll aga saab seda teha Maailma Kaubandusorganisatsioon ehk WTO ? juhul kui Venemaa selle liikmeks saada otsustab. Tundub, et praegu ei tea nad veel isegi, kas nad soovivad seda või mitte.
Kui Venemaa puit meile ühel või teisel põhjusel kättesaamatuks jääb, tuleb mõelda, millega seda asendada. Lihtsaim variant oleks see asendada Eesti metsadest raiutava puiduga. Metsandusspetsialistide arvates ? välja arvatud rohelised, kes vahel üle pingutavad ? võiks Eestis metsa vabalt kaks korda rohkem välja raiuda kui seda praegu tehakse. Sisuliselt tähendab see seda, et metsaomanikud jätavad igal aastal viis miljardit krooni metsa.?
Miks?
?Hea küsimus. Mäletame ju kõik, kui innukalt värsked metsaomanikud 1990. aastate alguses metsa raiusid, et ?iguli asemele Ford Sierra hankida. Praegu on meil umbes 60 000 metsaomanikku. Ning kui sõjaeelses Eesti Vabariigis oli mets toimiva talu loomulik koostisosa, siis praegu kasvavad metsad tavaliselt omapäi ning metsa omanik elab ja teenib leiba kusagil mujal. Ka pole ühe omaniku käes tavaliselt kuigi suurt metsamassiivi. Kui riik muidugi välja arvata.
Riigimetsa Majandamise Keskus saab tõepoolest metsa raiumist tõhustada. Teistele metsaomanikele tuleb aga anda metsa raiumiseks mingi stiimul. Selleks tegigi Isamaa ja Res Publica Liit ettepaneku vabastada füüsilisest isikust ettevõtjad, kes müüvad aastas metsa kuni 45 000 krooni ulatuses, selle pealt tulumaksu maksmisest.
Samas tuleb muidugi mõelda ka sellele, et kui metsaomanik on ühe langi tühjaks raiunud, siis niipea ta sealt uuesti metsa raiuda ei saa. See tähendab, et tuleb tõsta metsaomanike teadlikkust metsa uuendamisel ja hooldamisel.?
Küsimus, millal saab Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks, on vist üks Teile sagedamini esitatavatest küsimustest. Ei jäta Vooremaagi seda esitamata.
?Esimeses järjekorras tuleks rääkida Tallinna-Tartu maantee kuni Mäo teeristini neljarealiseks ehitamisest. Seegi on väga mahukas projekt, sest Kosest alates ei ole enam tegemist tee remondiga, vaid täiesti uue tee ehitamisega. Sellist tööd pole aga praeguse Eesti Vabariigi ajal veel tehtudki. Seda, et riigi üks tähtsamaid maanteid on 2012. aastaks Mäo ristini neljarealine, ei maksa võtta lubaduse, vaid pigem soovina, aga ma teen kõik, et see teostuks.
Tee Mäost edasi neljarealiseks ehitamise teemal võib hakata rääkima alles 2009.-2010. aasta paiku. Ja ka siis tuleb selles osas saavutada kõigepealt poliitilised kokkulepped.?
Kas Jõgevat Tallinna ja Tartuga siduvat reisirongiliiklust on plaanis tulevikus tihendada?
?Tartu ja Jõgeva vahel hakkab üks lisa-rongipaar sõitma juba oktoobrist. Aga üldiselt on küsimus reisirongiliiklusest küsimus eraettevõtjatele. Riik töötab eelkõige selle nimel, et saavutada eraettevõtjaga võimalikult hea pikaajaline leping. Praegune leping Edelaraudteega on peatselt lõppemas. Reisijate arv on tasapisi, ent järjekindlalt kasvama hakanud, nii et reisirongiliiklusel on minu meelest tulevikku. Tallinna-Tartu liini järele ongi nõudlus kõige suurem.
Kindlasti tuleks varem või hiljem investeerida reisirongide koosseisude uuendamisse, kusjuures tuleks jälgida, et soetataks ikka sarnaseid raudteesõidukeid, sest remondibaas on ju üks.?
Missugused on Teie arvates ettevõtluse arengu võimalused Jõgevamaal?
?Ma ei pea õigeks seda, et minister hakkab ettevõtjaid õpetama, mis suunas oma äri edasi ajada. Eelkõige pean ma valitsuse koosseisus kaasa aitama sellele, et ettevõtjatel oleksid võimalikult head tingimused tegutsemiseks.
Ettevõtluses on minu meelest kõige tähtsam idee ja idee sünnib inimese peas. Nii et Jõgevamaa majanduse tulevikku ennustama hakates peaksin ma teadma, mis toimub siinsete ettevõtlike inimeste peades.
Kui tulevikust siiski natuke rääkida, siis arvan, et Jõgevamaa ettevõtjad võiksid senisest paremini ära kasutada omapärast Peipsi järve ja muid siinseid loodusressursse ? näiteks turismi arendamiseks. Ka Tartu ja ülikooli lähedus on soodusasjaolu, mida Werol, nagu eelpool öeldud, juba kasutab.
Kui rahvaliitlased armastavad rõhutada, et Jõgevamaa on ääremaa, siis minu meelest asub see üsna Eestimaa keskel. Ja tänu internetiühendusele on võimalik siit lahkumata üsna suuri asju ära teha. Nii, nagu Jõgevamaal on vaja Tallinna, nii on Tallinnal vaja ka Jõgevamaad.?
RIINA MÄGI