Üks esimesi eesti soost psühhiaatreid, esseist ja publitsist Juhan Luiga (1873-1927) kogus oma doktoritöö jaoks andmeid ka praeguselt Jõgevamaalt.
Mitmekülgse arsti ja rahvavalgustaja vaadetest kõneles Vooremaale ajaloohuviline psühhiaater Jaan Olari.
Kus Juhan Luiga psühhiaatrina oma tegevust alustas?
Juhan Luiga sündis 1873. aasta 31 märtsil Tartumaal Ropka vallas. Neli aastat pärast hilisema nimeka arsti ja ühiskonnategelase ilmaletulekut, 1877. aasta 4. märtsil toimus aga väga oluline sündmus Eesti ja Tsaari-Venemaa meditsiiniajaloos. Tartus avati Tallinna, nüüdse nimega Staadioni tänaval psühhiaatriakliinik, mida siis kutsuti närvi- ja vaimuhaiguste kliinikuks. Algul oli kliinikus kaheksa voodikohta ja ravile võeti vaid naisi.
Aastani 1891 töötas kliiniku juhatajana kuulus sakslasest psühhiaater professor Emil Kraepelin, kes esimesena kirjeldas eraldi haigusena skisofreeniat ja maniakaal-depressiivset psühhoosi. Aastatel 1891-1918 juhatas kliinikut aga vene arst ja teadlane Vladimir Tshiz. Tema ametiajal, ajavahemikul 1899-1908 töötas kliinikus assistendina Juhan Luiga, kes oli üks esimesi eesti rahvusest psühhiaatreid.
Alates 1880. aastast tegutses Tartu ülikoolis ka psühhiaatria õppetool ning Tartu Ülikool oli esimene tollane Venemaa ülikool ja teine meditsiinikõrgkool, kus see õppetool avati.
Juhan Luigat võib nimetada ka üheks esimeseks Eesti maapiirkondade sotsiaalhooldekande probleemide käsitlejaks. Tema 1904. aastal kaitstud doktoritöö teemaks oli ju Vaimuhaigete hooldus Balti regioonis.
Juhan Luiga oli tõesti üks esimesi Eesti avaliku elu tegelasi, kes julgelt ja teravalt kirjeldas psüühiliste haigete sotsiaalhoolekande probleeme. Oma töös kirjutas ta, et vaimuhaigete hooldamiseks oli valdades kolm võimalust: hooldamine võõras talus või peres, patsiendi enda peres, mida vald mõlemal juhul raha või viljaga toetas, ning vaimuhaige elamine valla vaestemajas. Juhan Luiga tõi rohkesti näiteid vaimuhaigete viletsatest elamistingimustest. Et ta kogus andmeid ennekõike Tartumaalt, võib tema uurimusest lugeda drastilisi näiteid ka praeguse Jõgevamaa territooriumilt. Nii kirjeldab ta väga kitsast ja ilma akendeta tuba, mille vaimuhaigete jaoks oli ehitanud Vaimastvere vald. Samuti kirjeldas ketiga jalgupidi seina külge seotud nõdrameelset meest Härjanurme vaestemajas ja 12-aastast rohkete haavadega langetõbist poissi Puurmani vaestemajas. Samuti rääkis Luiga Torma postijaama lähedal Roela vallas elavast naisest, kes oma 26-aastast vaimuhaiget tütart hooldas ja selle eest vallalt aastas kõigest 20 rubla ja sülla puid sai. Naine ise kurtis, et selline abi ei võimalda ei elada ega surra.
Kas võib öelda, et ühiskonnakriitiline Juhan Luiga tõigi sihilikult välja vallad, kus sotsiaalhooldus eriti madalal tasemel oli?
Arvatavasti sellist eesmärki tal polnud. Luiga on ka ise öelnud, et ei maksa arvata, nagu oleks ainult nimetatud valdades olukord paha. Ta märkis, et pole ühtegi valda, kus sarnaseid juhtumeid ei leiduks. Märkimist väärib seegi, et Juhan Luiga mitte ei toonud esile puudusi, vaid pakkus lahendusi nende kõrvaldamiseks. Nii leidis ta, et vallas võiks kolme viletsa vaestemaja asemel ühe korraliku ehitada, sest see ei nõuaks kulusid, kuid haigete ja heidikute elamistingimused paraneksid oluliselt.
Ühtlasi soovitas Luiga valdadel tänapäeva mõttes hooldusasutuste loomiseks maakassast toetust taotleda. Samuti andis uurimistöös tunda Juhan Luigale omane sügav humanism ja kaastunne haigete suhtes. Samuti on Luiga veendunud, et mida paremaks muutuvad tervishoiuolud ja inimeste toidulaud, seda harvemaks jäävad haigused ja sealhulgas ka vaimuhaigused.
Luiga ei käsitlenud oma artiklites ja esinemistes aga mitte ainult psüühilisi haigusi, vaid eesti rahva tervist ja elujõudu tervikuna. Mida pidas ta meie rahva tugeva tervise vaatevinklist eriti oluliseks?
Nende asjaolude väljaütlemisel on Juhan Luiga väga konkreetne. Ta on märkinud, et inimese tervise ja loomu määravad ennekõike vanemate tervis ja lapse eest hoolitsemine emaihus ja esimestel eluaastatel. Luiga sõnul on eksiarvamus, et laste eest hoolitsemine peaks algama pärast sündimist, sest laps on sündimisel üheksa kuud vana ja juba täiesti välja arenenud inimene, kusjuures eriti terviklikult kujuneb sünnieelsel perioodil välja närvisüsteem. Juhan Luiga hoiatas, et emaihus võib puudlik toit lapse organeid hoopis teisiti kujuneda lasta, kui looduse poolt ette nähtud. Seepärast peab ema korralikult puhkama ja tervislikult toituma. Samuti ohustab Luiga sõnul lapse ajutegevust kehv toit esimestel eluaastatel.
Arvestades Luiga mõtteerksust, võib arvata, et ta ei jätnud välja ütlemata sedagi, missugused poliitilised arusaamad oleksid vajalikud tugevate ja tervete laste sünniks.
Juhan Luiga toonitas, et rasedad naised peaksid töölt eemal olema ning võimalikult vähe igasugust murekoormat tundma. Tema arvates tuleks abieluseadustes tähelepanu pöörata mitte praeguse, vaid ennekõike tulevase põlvkonna heale käekäigule.
Vastab tõele, et Juhan Luiga on teinud ka ettepaneku laste sünnitamise piiramiseks teatud haiguste põdemise puhul?
Tõepoolest, tema arvates oleks mõistlik sünnitamist takistada parandamatutel süüfilisehaigetel, pidalitõve ja tiisikuse põdejatel. Tema sõnul peaksid järeltulijad raskete haiguste eest kaitstud olema. Samas märkis ta, et abiellumise takistamine oleks selliste inimeste suhtes liiga karm abinõu ja leidis, et abielu tooks nende ellu rohkem hellust ja hoolitsust.
Kuivõrd võis sellises mõttekäigus olla aga üliinimese teooria mõjusid?
Juhan Luiga on ka ise öelnud, et kui me ei taha luua üliinimesi Nietzsche mõttes, siis tahame ometi tublimaid ja paremaid inimesi. Ma ise usun, et Juhan Luiga unistus polnud küll mitte “supereestlase” väljakujunemine, vaid tervete ja tugevate inimeste sündimine meie kodumaal. Loomulikult avaldas ta oma mõtteid omas ajas ja kõik tema vaated ei pruugi ühtida praeguste tõekspidamiste ja eetikaga.
Kuidas suhtus Juhan Luiga alkoholismi?
Joomarluse suhtes oli ta eriti kriitiline ning pidas alkoholismi lausa vaimuhaiguste esmaseks sünnitajaks. Juhan Luiga pooldas Emil Kraepelini seisukohta, et inimene, kes iga päev alkoholi tarvitab, kasvõi ainult söögi alla, tuleb arvata alkoholihaigete hulka. Luiga toonitas, et kõige parem on alkoholi üldse mitte pruukida ja nimetas täiskarsklust ainukeseks joomarluse vastaseks abinõuks.
JAAN LUKAS
