Jõuluvanaks kaheksakümnendatel ja praegugi

 

Ehkki õhkkond oli ühiskonnas möödunud sajandi kaheksakümnendate lõpus tunduvalt vabamaks läinud, tuli toonases rajoonilehe toimetuses veel sotsialismiaja kombe kohaselt “presitiižseid” ametimehi valida.

Vanemaid kolleege jättis selline au ükskõikseks ja ei soovitud asjaajamistele aega raisata. Nii usaldatigi mulle kui noorajakirjanikule toimetuse “ametiühingurakukese” juhtimine. Toonane peatoimetaja Hugo Alter teatas, et ametiühingu esimehed on toimetuse jõulupidudel ikka jõuluvanaks kehastunud. Võimalik, et ajalehe tollaste peremeeste, EKP Jõgeva rajoonikomitee ja Jõgeva rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee poolt oli pidu nääripeoks ja habemega taat näärivanaks kuulutatud, kuid toimetuserahvas oli ennekõike jõulu-usku. Toimetuseses oldi valmis kõikvõimalikeks olukordadeks ja sündmuseks, nii oli meil lisaks gaasimaskidele olemas ka jõuluvanakostüüm. See passis mulle tookord täitsa hästi, sest veerand sajandit tagasi oli mul kaalu ja ümbermõõtu omajagu vähem kui praegu. Et habe viltu ees poleks ning ära ei kukuks, selle eest hoolitses põhjalikult toimetuse naispere. Väärtuslikku nõu jõuluvanarolli mängimiseks andis vanem kolleeg Ardi Kivimets, kes oli selles valdkonnas üsna kogenud tegija.  

Jõuluvanana alustasin traditsioonilist juttu põhjapõtradega  saabumisest. Seda, kas tulin Soomest Lapimaalt või tollal veel olemas olnud Nõukogude Liidust Murmanski oblastist, täpselt enam ei mäleta. Salmid ja laulud olid nii lastel kui ka täiskasvanutel hästi selged. Ühe väikese tüdruku puhul miskipärast kahtlesin, kas ta ikka julgeb üksinda salmi lugeda või peab isa appi kutsuma. Isa reageeris aga resoluutselt, öeldes: Siiri (nimi muudetud) loeb sulle sellise salmi, et sul suu lahti jääb. Ja tüdrukutirts lugeski päris vahva luuletuse.   

Küllap pakkusin juba suurematele lastele ka peamurdmist, et kes jõuluvana teeb. Olin siis Jõgeval veel uustulnuk.  

Kui jõuluvana tänusõnade ja heade soovidega teele saadeti, istus toimetusepere koos lastega jõululauda. Seaprae, ahjukartulid ja verivorstid oli valmistanud sõnakas ja sõbralik Maie Palu, kelle ametiks oli nüüdisaegse terminoloogia järgi puhastusteenindaja. Olen perekondlikel sündmustel ka hiljem jõuluvanaks olnud. Mõnikord võib täheldada, et laste laulud on muutnud võrreldes varasematega täiskasvanulikumaks. Ühel jõuluõhtul laulis nelja-viieaastane poiss asjalikult mäletatavasti ansambli “Vennaskond” repertuaaris olnud laulu, milles kõlab ka sõna prostitutsioon. Pärast tundis ta huvi, mida see sõna tähendab. Küsimust ei pandud aga tähele ja kingituseks saadud vahvat mängurongi uudistama asudes kaotas mehehakatis peagi täiskasvanute maailma vastu huvi.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus