Eesti evangeelse luterliku kiriku piiskop Joel Luhamets kuulutas kolmandal advendil Jõgeval välja jõulurahu kogu Eestile. Seda juba 14. korda.
Tervituseks võtsid sõna riigikogu teine aseesimees Siim Kallas, Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja Jõgeva vallavanem Aare Olgo. Küünla linna jõulukuusel süütasid piiskop Joel Luhamets ja Siim Kallas. Järgnenud advendikontserdil Jõgeva kultuurikeskuses esinesid Evelin Samuel-Randvere, klaveril Johan Randvere ja klarnetil Marten Altrov.
Jõgeva peab leidma õige mudeli
Jõulurahu väljakuulutamise puhul Jõgeval käinud Siim Kallasel on Jõgevaga oma seos. „Siin on sündinud Betti Alver, kes on mu kauge sugulane ja igal juhul mu lemmikluuletaja,“ rääkis ta. „Tean paljusid tema värsse peast. Ka mu vanematele oli Alver väga tähtis. Luulekogu „Mõrane peegel“, mis ilmus esimesena pärast tema pikemat vaikuseperioodi Loomingu Raamatukogus, on mul ka olemas. Olen olnud kontaktis ka Betti Alveri muuseumiga, sinna jõudnud veel ei ole. Tõenäoliselt suvel,“ arvas Siim Kallas.
Küsimusele, milles näeb ta väikeste kohtade elujõu allikat või tugipunkti, vastas riigikogu teine aseesimees: „Peavad olema inimesed. Kohad, kus on aktiivne seltskond, kes seda kohta veab. Meil Eestis on päris väikeseid kohti, kus on aktiivne kogukond ja ettevõtjaid, kes elu seal edasi viivad. Eesti majandusel läheb ju praegu hästi. Ja see, et 60 või 70 protsenti elanikest koondub Tallinna ümber, ei tähenda, et mujal ei saaks edukalt ettevõtteid rajada – Viljandis näiteks. Asukoht enam nii väga ei loe. Kohas nagu Jõgeva on palju vaba maad ja vabu pindu, mis teevad ettevõtluse alustamise odavamaks. Võimalused on alati olemas, keegi ei ole määratud välja surema.
Riskikohad on ka, aga kus neid ei oleks? Peab leidma õige mudeli, mis just siin toimiks. Mis see on, ei oska ma öelda. Iga mudel on unikaalne, kes leiab siin sobivad inimesed, kes leiab mingi tegutsemise või unikaalse toote.
Seda elu, mis eelmise vabariigi ajal, kui taludes maal elas 60–70 protsenti rahvastikust, tagasi ei tule. Meil on talud, mis toodavad suurtes kogustes väga väärtuslikku toitu ja seda teeb seal üksainus inimene. Sinna ei ole midagi vastu panna.
Aga väikestel linnadel on võimalus olla oma piirkonnale väikeseks tuumikuks. Elanike liikumine on nii, et päris maaelanikkond liigub linnadesse. Ega siis kõik Tallinnasse pea liikuma.
Siin on ka väga palju regionaalpoliitikaga tegemist ja sellega ei ole keegi veel hästi hakkama saanud. Ka praegu näitavad numbrid ikkagi sama elanike liikumist.
Kokku ei saa hoida kõikjalt kus võimalik, postkontorid, kus käib üks inimene päevas – see on põhimõtte küsimus. Rääkimata meditsiinist. Paratamatult hoiab infrastruktuur kohalikku elu üleval ning kui see kogu aeg hõreneb, läheb inimene ka sealt minema.“
Aga äri peab ära tasuma – kui postkontoris käib üks inimene päevas, siis see ju ära ei tasu – kuidas see Reformierakonna maailmavaatega klapib?
„Kui alustasime Eesti vabariigi tegemisega, oli meil vaja ümber teha väga ebaefektiivne süsteem. Praeguseks on Eesti vabariik juba ikka väga efektiivne ja sellepärast peaks paljudele asjadele vaatama teistmoodi. Aeg muutub ja kui me kõik oleksime kogu aeg ühesuguste vaadetega, siis ma arvan, me sureksime tõepoolest välja,“ vastas Siim Kallas.
Noored tulevad kirikusse
Aegade muutumisest rääkis ka piiskop Luhamets. „Muutuvad ikka rohkem inimesed, ajad ja olukorrad. Üleminekuajad ongi keerulised ja me elame minu meelest ju siiani veel mingis üleminekuajal. Jõgevalt inimesed kunagi ära ei kao,“ tuli ta Siim Kallasega räägitud jutu juurde tagasi. „Alati on neid, kellele meeldib Jõgeval elada ja nad teevad sellest väga mõnusa elukoha. Aga seni, kuni need, kellele meeldiks Tallinnas elada, ei ole veel sinna kolinud, siis nemad nurisevad, et elu pole selline nagu Tallinnas,“ ütles Luhamets.
„Muutunud on see, et meil on nüüd veel rohkem vabu päevi, kui mõni aeg tagasi. Sellega inimeste pühade pidamise vorm muutub. Kas reisitakse rohkem või kirikus käimiseks pole ainuke võimalus jõuluõhtul, saab ka muul ajal tulla. Meil olid ju 70 aastat tagasi peaaegu kõik kiriku liikmed 85 protsenti luteri kiriku, 15 õigeusu kiriku liikmeid, viis protsenti vabakoguduses ja võib-olla üksikud veel mõnedes teistes kogukondades.
Vahepealne aeg kasvatas üles usust loobunute sugupõlve ja nende jaoks on kirik natuke problemaatiline. Nad on kunagi kiriku maha jätnud ja neil on hinges mingisugune kibestumine. Aga noored tulevad peale, kellel ei ole kibestumust. Nad tulevad siira pilgu ja avatud meelega,“ rääkis piiskop Luhamets.
Aeg vastu aastalõppu pani küsima Jõgevamaa luterikoguduste kohta möödunud aasta jooksul. „Igasugused muutused toimuvad. Jõgeva jaoks on oluline ikka see, et linn saab omale väga omanäolise kiriku, mis kindlasti torkab silma. Mida mõned armastavad ja mõned vihkavad. Nii need populaarsed asjad tekivad – ükski neutraalne asi ei saa kunagi kuulsaks. Ma usun, et Jõgeva jaoks on see väga tähtis asi,“ lisas ta.
ANDRA KIRNA
